ELi talvine majandusprognoos: Eesti majanduskasv 2,3 protsenti
Euroopa Komisjoni talvise majandusprognoosi kohaselt jätkub majanduse elavnemine Eestis ja ELis tervikuna. Prognoosi kohaselt on SKP reaalkasv 2014. aastal Eestis 2,3 protsenti, ELis 1,5 protsenti ja euroalal 1,2 protsenti.
2015. aastal peaks majanduskasv suurenema 3,6 protsendini Eestis, 2,0 protsendini ELis ja 1,protsendini euroalal, vahendas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.
Prognoos põhineb endiselt eeldusel, et ELi ja liikmesriikide tasandil kokku lepitud poliitikameetmete rakendamine toetab usalduse suurenemist ja rahastamistingimuste paranemist ning viib edasi liikmesriikides tehtavat vajalikku kohandamist, suurendades samal ajal kasvupotentsiaali.
„Euroopa majandus on pärast eelmise aasta keskpaigas alanud taastumist elavnema hakanud. Sisenõudluse suurenemine 2014. aastal peaks aitama kaasa tasakaalustatumale ja jätkusuutlikumale majanduskasvule. Euroopa majandus tasakaalustub ja väline konkurentsivõime paraneb, eeskätt kõige haavatavamates riikides. Ehkki kõige hullem osa kriisist võib nüüd möödas olla, tuleb jõupingutusi jätkata, kuna elavnemine on praegu endiselt tagasihoidlik. Püsida tuleb reformikursil, et elavnemine jätkuks tõusvas tempos ja loodaks uusi töökohti," rääkis Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn.
Eesti valitsemissektori võlatase jääb prognoosi kohaselt 10 protsendi ümber ning selleks ja järgmiseks aastaks on ette näha ainult väikest eelarvepuudujääki. Töötuse määr on eelmise aasta 10,2 protsendilt vähenenud 8,8 protsendini ning see suundumus peaks jätkuma, kuigi kahanevas tempos. Nominaalne palgakasv oli 2013. aasta kolmandas kvartalis 8,8 protsenti ning reaalpalga kasv 5,4 protsenti. Olukord tööturul peaks alates sellest aastast veidi paranema kogu ELis ning töötuse määr vähenema 2015. aastaks ELis 10,4 protsendini ja euroalal 11,7 protsendini. Erinevused liikmesriikide vahel on endiselt märkimisväärsed.
Tarbijahinnaindeksi inflatsioon peaks 2014. aastal püsima ELis 1,2 protsendi ja euroalal 1,0 protsendi juures, enne kui see 2015. aastal ligikaudu ¼ protsendipunkti suureneb, kui majanduskasv hoogu kogub. Eestis langes tarbijahinnaindeksi inflatsioon 2013. aastal 3,2 protsendini ja prognoosi kohaselt väheneb see sel aastal veelgi, langedes alla 2 protsendi. 2015. aastaks on siiski jälle oodata inflatsiooni suurenemist 3 protsendini.
Majandustegevus on hoogustunud ka haavatavates riikides ning see suundumus peaks jätkuma. Näitajad osutavad olukorra selgele paranemisele enamikus liikmesriikides. Aga nagu varasemadki sügavast finantskriisist toibumised, on praegune majanduse elavnemine osutunud tervikuna üsna loiuks. See peegeldab majanduskriisi pikaajalist, ehkki vaibuvat mõju finantsvõimenduse vähendamise survele, rahastamispiirangutele ning sisemise ja välise kohandamise vajadustele.
Majanduse elavnemine võib osutuda ka prognoositust hoogsamaks, kui rakendatakse uusi ja julgeid struktuurireforme. See aitaks kaasa usalduse, majanduskasvu (eelkõige investeeringute) ja pangandussektori laenuvõime positiivsele koostoimele.
