Ministeerium: töötleva tööstuse tootjahindade kasv tagasihoidlik
Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad detsembriga võrreldes 0,1 protsenti, eelmise aasta jaanuarist olid hinnad keskmiselt 0,2 protsenti kõrgemad.
"Sarnane pilt valitseb ka mujal Euroopa Liidus. Enamikes riikides on tootjahindade aastane muutus nulli lähedal või on hinnad isegi mõnevõrra langenud. Nõudlus ja sellest tulenevalt tootmismahud pole samuti oluliselt muutunud, vaid üksikud riigid, nagu Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia, eristuvad suurema tootmisaktiivsusega," märkis ministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember.
Tööstusharude lõikes jäi tootjahindade aastane muutus valdavalt paari protsendi piiresse. Jätkuvalt kasvavad hinnad kiiremini toiduainete ja jookide tootmises, aastaga vastavalt 3,6 protsenti ja 5,2 protsenti, viimastel kuudel on hinnakasv kiirenenud mööblitööstuses - 4,5 protsenti. Toiduainete tööstuses veab hinnatõusu suurematest allharudest piimatööstus, kus hinnad kasvasid aastaga 6,7 protsenti ja kuuga 2,1 protsenti. Selles sektoris veab hinnatõusu tugev maailmaturu nõudlus, mis surub ka piima kokkuostuhindu ülespoole.
Jaanuaris jätkus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ekspordi- ja impordihindade langus, hinnad olid keskmiselt võrdselt 1,5 protsenti madalamad ja seda mõjutasid enim naftasaaduste ja elektroonikatoodete hinnalangus maailmaturul. Mullusest detsembrist olid ka ekspordihinnad madalamad 0,8 protsenti, impordihinnad aga tõusid 0,4 protsenti. Hinnalangust ekspordis kuises võrdluses toetasid peamiselt samad kaubagrupid, mis aastases võrdluses, samas impordihindade tõusu taga olid enam kütused ja keemiatooted.
Naftasaaduste ekspordihinnad olid jaanuaris 5 protsenti aastatagusest perioodist madalamad, ent nende sisseveohindade langus pidurdus 3 protsendile ja kuuga impordihinnad juba ühe protsendi võrra tõusid. Samas on nafta maailmaturuhind olnud viimasel ajal küllaltki kõikuv.
Elektroonikatoodete ekspordi- ja impordihindades toimusid sarnased muutused, aastaga oli 3 protsendiline langus ja kuises võrdluses olid mõlemad hinnad ühe protsendi võrra väiksemad. Eelmise aasta detsembriga olid enim tõusnud nii põllumajandussaaduste ekspordi- kui ka impordihinnad, vastavalt 4 ja 13 protsenti, ent aastatagusest perioodist olid nad veel mõnevõrra madalamad.
"Ettevõtjate tulevikuootused hindade arengute suhtes on sarnased praegusele olukorrale. Enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud töötleva tööstuse esindajatest eeldas müügihindade püsimist muutumatuna järgneva kolme kuu jooksul. Ootused hindade tõusuks on kõrgemad toiduainetööstuses," lisas Lember.
