Läti otsuse viis nö finišisse Läti seimi spiikri Solvita Āboltiņa eilne avaldus, milles ta rõhus teisele argumendile, mille peaministri erakond Ühtsus elektrituru avamise küsimuses välja toonud on. „Elektrituru avamine tuleks edasi lükata seniks, kuni on paika pandud hinnatõusu kompenseerimise mehhanism madala sissetulekuga tarbijatele,“ ütles ta.

Samas kinnitas Latveenergo juba veebruari alguses, et kui turu avamine edasi lükatakse, siis hinnatõusust see ei päästa.

„Eesti kogemus on näidanud - arusaadav turukorraldus on konkurentsi tekkimise eeldus. Seni, kuni tarbijaid ei pea ilma kaitsvaid administratiivseid piiranguid omamata elektrit ostma elektriturult, ei saagi konkurents tekkida. Just turukorralduse mahajäämus ja erinevad administratiivsed piirangud ongi peamine põhjus, miks konkurents elektri müügil Lätis sisuliselt puudub,“ kommenteeris lõunanaabrite argumente Eleringi juht.

„Läti peab tegema sellel aastal tegema tõsiseid jõupingutusi turukorralduse muutmiseks, et tekiks hea alus konkurentsituru väljakujundamiseks ja uued pakkujad saaksid turule siseneda,“ lisas ta.

Eesti tarbijaid mõjutab Lätis toimuv Veskimäe sõnul üha vähem. „Pärast Estlink2 avamist oleme sisuliselt üks elektriturg Soomega, mis on oluliselt suurem Läti-Leedu turust. Ja seega Läti-Leedu mõju on hinnahüpete näol vähem tuntav,“ märkis Veskimägi.

Ta rõhutas, et lisaks tarbija varustuskindluse tagamise läbi turu on küsimus endiselt ka kokkulepete täitmises. „Läti on sarnaselt Eestile võtnud elektrituru arendamise osas kohustused BEMIP plaanis. Eesti on neid kokkuleppeid rangelt jälginud ja ootab partneritelt sama. Üks BEMIP’i osapool on lisaks üheksale Läänemere-äärsele riigile ka Euroopa Komisjon. Arvestades ühtseid Euroopa energia siseturu eesmärke, oleks igati sobilik Komisjoni selge positsioon. Kokkuleppeid tuleb täita. Elektrituru avamine konkurentsile ei ole olnud kuskil kerge. Ka mitte Eestis,“ ütles Eleringi juht.