Tarbijakaitse: probleemiks pandilaenu ülesütlemise kulud
Järgneb intervjuu Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetskiga.
Kas pandilaenu turg on kasvamas?
Krediiditootena ei saaks teha järeldusi, et see on rohkem kasvamas/laienemas kui mõni teine nn laenuliik.
Kas ja kuidas on see reguleeritud?
Sõltub paljuski sellest, kuidas leping on sõlmitud. Kui sõiduk jääb pandipidaja omandisse, siis ei ole tegemist tarbijakrediidi regulatsiooniga ja kohaldub asjaõigusseaduses sisalduv pandiregulatsioon. Kui sõiduk jääb krediidivõtja kasutusse, kuid sõlmitakse tavapärane laenuleping ja sõiduki omand vormistatakse ümber krediidiandjale, kohaldub võlaõigusseaduses kehtestatud tarbijakrediidi regulatsioon.
Kas on olnud kaebusi? Milliseid?
Amet ei käsitle sõiduki tagatisel laenulepingut eraldi teistest tarbijakrediidilepingutest ja seetõttu eraldi statistikat välja tuua ei saa, kuid aastas siiski üksikuid kaebusi laekub. Probleemkohtadeks on lepingu ülesütlemisel nõutavad kulud.
Kas ja kuidas teistes riikides sarnased laenutooted on reguleeritud?
Konkreetselt sellise toote puhul ei ole statistikat ja analüüsi tehtud, aga tarbijakrediidi direktiiv, mis on ülevõetud ka Eesti õigusesse, näeb ette, et regulatsioon ei kohaldu krediidilepingute suhtes, mille sõlmimisel nõutakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle panditud esemega. Võlaõigusesse on kehtestatud kohaldumisala selliselt, et tarbijakrediidi regulatsioonist jäävad välja krediidilepingud, mille puhul tarbija vastutus piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega ehk tagatiseks olev vara on pandipidaja kasutuses.
