Samas ei hinnata seda just eriti pikaajalise perspektiiviga käiguks, vahendab Läti majanduslehe Dienas Bizness venekeelne võrguväljaanne.

Ukraina sündmustest vallandunud paanika Vene börsil lubas riigil langenud hindadest märkimisväärset kasu lõigata ning paanikas peamiselt välisinvestorite kaotatud raha arvelt ostis riik strateegiliselt oluliste ettevõtete aktsiaid, suurendades niimoodi riigi finantsilist ja majanduslikku sõltumatust.

Eile, kohe pärast USA täiendavate sanktsioonide rakendamist Venemaa ametnikele, kukkusid idanaabri börsiindeksid loetud minutitega 1-1,5 protsenti. Nii langes Sberbanki aktsia hind 4,2 protsenti, Lukoilil 2,3 protsenti ja Gazprom odavnes 3,6 protsenti. Olukorda kasutas viivitamatult ära Venemaa keskpank.

Venemaa elanikud loomulikult kaotasid rubla kursi langusest ning nende heaolu võib väheneda, sest kuigi rubla kaotas väärtust, ei kavatse keegi toetusi ega pensione muuta. Lisaks ostsid elanikud paanikas kõrge kursiga dollarit, mis nüüd on taas odavnenud. Riik aga suutis nii mõnegi strateegilise ettevõtte kontrolli välismaalastelt endale haarata.
Pikemaajalises perspektiivis võib Venemaa analüütikute hinnangul Krimmi kriisi tõttu siiski kannatada, seda isegi kaasnevaid sanktsioone arvestamata.

Reitinguagentuurid Fitch ja Moody’s jätsid eile küll Venemaa reitingu muutmata, kuid hoiatasid, et seda võidakse langetada Ukrainaga vastasseisu võimalikuks relvastatud konfliktiks muutumise ning välisriikide kehtestatavate sanktsioonide tõttu. Mõlemad põhjused suurendaksid kapitali väljavoolu, vähendaksid investorite usaldust ning riigi elanike ja ettevõtete laenuvõimet.

Analüütikud oletavad, et rubla nõrgenemisest võidab aga riigieelarve. Nii märgivad Merrill Lynchi analüütikud, et juhul, kui rubla kurss oleks aasta keskmisena 35 rubla dollari vastu, kaoks Venemaa eelarvepuudujääk. Praegu on riigi eelarvepuudujäägi mahuks prognoositud 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).