Veebruaris jätkus Tallinna kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis 1312 eurole, mis on jaanuariga võrreldes 1,8 protsenti ning aastatagusega võrreldes 24 protsenti kõrgem.

„On aina selgem, et senine suur hinnatõus pole enam jätkusuutlik, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada,“ tõdes Vähi. Kõige probleemsem on olukord tema sõnul magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade järelturu korterite osas, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad.

„Tulevikku prognoosides tuleb väga selgelt arvestada asjaoluga, et praeguseks on kinnisvara aastane hinnatõus ületanud keskmise palga kasvu juba mitu aastat ja see ei saa enam nii jätkuda,“ kinnitas Vähi. Inimestel on küll endiselt olemas soov osta kinnisvara, kuid nagu näitavad ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt tellitud uuringud, saab kasvav hind ostuotsuse tegemisel aina suuremaks takistuseks.

„Seega, kel on soov müüa, peab olema valmis ka tõsisemateks hinnaläbirääkimisteks või panema koheselt reaalsetele oludele vastava pakkumishinna. Inimestel on buum ja sellele järgnenud krahh väga hästi meeles ning tulevikku hinnatakse palju pragmaatilisemalt,“ lausus Vähi.