Jurist vastab: Ülemakstud palgast ja konkurentsist
••Kas tööandjal on õigus kogemata rohkem makstud töötasu minult tagasi nõuda? Kui tööandja minuga töölepingu lõpetas, maksis ta mulle viimase kuu eest senisega võrreldes poole vähem palka ja põhjendas, et seni on mulle kogemata palka valesti arvestatud. Esitasin töövaidluskomisjoni maksmata töötasu nõude, mispeale esitas tööandja vastunõude ja nõuab tagasi nelja kuu jooksul ülemakstud palgaosa.
Minu töölepingus olid ka järgmised punktid:
p. 1. Töötaja on kohustatud mitte töötama Lepingu kehtivuse ajal teiste Tööandjate juures ja omama nendega lepingulisi suhteid ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata.
p. 2. Töötaja on kohustatud mitte töötama lepingu kehtivuse ajal Tööandja konkurendi juures, mille eest Tööandja maksab eritasu.
Tööandja väidab, et eelnimetatud punktid kehtivad ka pärast töölepingu lõpetamist. Lugesin töölepinguseadusest, et tööandja peab ka peale töölepingu lõppemist maksma konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest.
Tööandjal endal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta rohkem makstud töötasu kinni pidada, kuid alusetult tasutud palga võib ta tagasi nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, nagu tööandja tegigi.
Töölepingu seaduse (TLS) § 23 lg 2 kohaselt võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui seda on vaja, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
Kui küsija töölepingusse konkurentsi osutamise keeld kirjutati, pidi tööandja talle teatavaks tegema, millised ettevõtted ja ettevõtjad ning mis alal on tööandja konkurendid, samuti selle, mida peetakse tootmis- ja ärisaladuseks. Ilma sellise teabeta ei ole töötajal ka konkurentsi osutamise keeldu.
Üldjuhul kehtib konkurentsipiirang töötamise ajal. Pärast töölepingu lõppemist võib vastavalt TLS-i § 24 konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida üksnes juhul, kui tööandjal on selleks eelnimetatud eriline õigustatud majanduslik huvi, leping on sõlmitud kirjalikult ja sellest kinnipidamise eest makstakse igakuist mõistlikku hüvitist. Sellise lepingu saab sõlmida ainult kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
