VISA ja MasterCard lõpetasid Putini "ihupanga" teenindamise
Pank teatas, et piirang kehtestati ilma igasuguse etteteatamiseta. Täna varahommikul oli panga kodulehel teade, et pank jätkab tööd stabiilsel režiimil vaatamata USA poolt kehtestatud sanktsioonide jõustumisele.
„Pank täidab praegu ja ka edaspidi kõiki oma kohustusi klientide ees,“ seisis pressiteates.
USA täiendas 20. märtsil isikute nimekirja, kelle suhtes rakendatakse Ukraina annekteerimise tõttu sanktsioone. Pank Rossija on selles nimekirjas ainuke juriidiline isik. Nimekirjas on ka panga suurim aktsionär Juri Kovaltšuk. Kui piirangu seadmine teatavaks sai, kuulutas ärimees, et võtab seda kui „tunnustust oma teenete eest Vene Föderatsiooni ees“.
Rossija pank on Venemaa suuruselt 17. pank, mille varade maht on umbes 10 miljardit dollarit. Pank pakub erinevaid jae- ja äripanganduse teenuseid, millest mitmed on seotud nafta, gaasi ja energiasektoriga.
Kovaltšuk on väidetavalt Putini "ihupankur" ja tema juhitav Rossija pank üks Venemaa salapärasemaid suurpanku.
Jaanus Piirsalu kirjutas 2011. aasta oktoobris Ärilehes, et Kolatšuki kiiret tõusu seostatakse Venemaa rahvusliku liidri Vladimir Putiniga hästi läbisaamisega.
Kovaltšuki võib tinglikult paigutada ühte rühma Gennadi Timtšenko ja vendade Rotenbergidega. Kõiki neid ühendab vähemalt kolm asja. Esiteks vana tutvus Putiniga, vähemalt ajast, kui ta töötas 1990-ndate alguses Peterburi linnavalitsuses.
Kovaltšuki peamine vara on Rossija pank, mille aktsiatest kuulub tema firmadele kolmandik. Kaheksa protsenti panga aktsiaid kuulub muu hulgas ka Timtšenko firmale Transoil. Rossija pank, mille direktorite nõukogu esimees on Kovaltšuk, on Venemaal tuntud kui üks kinnisemaid suurpanku, mille esindajad sisuliselt ei suhtle ajakirjandusega. Ekspertide hinnangul on panga tegevus niivõrd varjatud, et panga äridest ja tegevusest polegi täpset ülevaadet.
Koduarestis viibiv Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi avaldas ajalehes New York Times arvamusartikli „Kuidas karistada Putinit“, milles esitab oma nägemuse sanktsioonidest, mida lääneriigid võiksid Venemaa vastu kehtestada.
Navalnõi arvates peaksid lääneriigid andma tõsise löögi Venemaa ja lääne vahet sõeluvate Kremli semude luksusliku elustiili vastu. See tähendaks oligarhide finantsvarade külmutamist ja nende omandi konfiskeerimist.
Sellised sanktsioonid oleksid Navalnõi sõnul suunatud Putini siseringi, Kremli maffia vastu, mis laseb rahvuslikku rikkust tuulde. Nende hulgas on Volga grupi juht Gennadi Timtšenko, mõjukad ärimehed ja Putini juudotrennikaaslased Arkadi ja Boriss Rotenberg, väidetav Putini pankur Juri Kovaltšuk, Venemaa raudteede president Vladimir Jakunin, oligarhid Roman Abramovitš ja Ališer Usmanov ning Rosnefti ja Gazpromi juhid Igor Setšin ja Aleksei Miller.
