Eestis vajab ehituse pikemat plaani

„Oleme ilmselt eurorahadega liigagi harjunud,“ nendib Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. „Eriti annab tunda CO2 projektide lõppemine ajal, kui uus taotlusvoor ei ole veel avanenud. Uue perioodi valguses tuleb aga arvestada, et selle rahastamisperioodi
ehitusinvesteeringuteks kavandatud summad on eelmisega võrreldes oluliselt väiksemad.

Lähiaastaid silmas pidades on kriitiliseim just tänavune aasta, mil ka hoonete ehituse osas mingit kasvu pole ette näha ning mahud jäävad pigem viimaste aastate tasemest allapoole. Uue rahastamisperioodi meetmete käivitamine võtab aega, mistõttu on suure tõenäosusega 2014. aastal ehitusmahtude osas oodata kuni 10 % langust. Loodan, et 2015. aasta tuleb ehitusettevõtjatele stabiilsem ja ehk hakkab pisut elavnema ka erasektor, ent hinnatundlikkus siiski ei kao.“

Vaja pikaaegset visiooni
Petersoni sõnutsi aitaks riiklik ehituspoliitika turu tõusudele ja langustele ning ettevõtjate prognoosidele operatiivselt reageerida: „Loogika on selles, et kui turg on languses, peaks riik ehitama rohkem endale vajalikke objekte, seevastu headel aegadel, nö buumiaastatel, tuleks arendusi vähendada ja riiklikke investeeringuid pigem edasi lükata. Kui riigil on erinevates majandusvaldkondades kindel poliitika ja vaadatakse 20, 30 või 50 aastat ette, on ka muutustele kergem reageerida, sest on teada, kui palju investeeringuid tuleb pikemas perspektiivis kavandada. Täna on paljud pikaajalised vaated seotud Euroopa Liidu direktiividega, ent selline vaade peaks olulistes majandusvaldkondades olema ka Eesti riigil enda strateegiatest lähtuvalt.“

Hetkel pole erainvestor masust piisavalt taastunud ning riik võiks kiirendada meetmete rakendumist, et tagada turu stabiilsus: „Oleks hea, kui võtaksime eeskuju teistest riikidest ja meil oleks välja töötatud lahendused, mida vajadusel kiiresti rakendada. Muidu on nii, et midagi juhtub majanduses ja alles seejärel hakkame mõtlema, mis teha ja kuidas ning kaotame väärtuslikku aega.

Kujukas on masu-aastate näide: juba 2008. aasta lõpus oli selge, et tulemas on suur langus nii Soomes kui Eestis. Soome suutis meetmeid rakendada juba 2009. aasta esimeses kvartalis, ent meie suutsime Kredexi toetusmeetmed käivitada alles 2010. aasta suvel, seega enam kui aasta hiljem.“

Maksusoodustusest võidaksid kõik osapooled
Turgu võivad aidata reguleerida ka maksusoodustused: „Kui Soome ja Rootsi suudavad, ehk suudame ka meie. Erinevate maksusoodustuste rakendamisest on ka teistest Euroopa riikidest erinevaid näiteid tuua, millest võiksime eeskuju võtta,“ arutleb Peterson.

Õigeaegselt rakendatud, majanduse elavdamisele suunatud investeeringute toetusmeetmetest või maksusoodustustest võidaksid tema hinnangul kõik osapooled. “Me teame, et aastal 2020 hakkab meil kehtima liginullenergiahoonete nõue, mis võib kergitada ehitamise hindu kuni paarkümmend protsenti. Täna me ei tea aga, kuidas käitub ehitusturg üleminekuaastatel: kas hakatakse enne seatud tähtaega massiliselt vanadel tingimustel ehituslubasid taotlema või raugeb mingiks perioodiks elamispindade ehitus hinnahüppe tõttu sootuks. Investoritele, kes oleksid valmis juba 2015. aastal liginullenergia standardile vastavaid hooneid ehitama, võiks riik pakkuda tagastuva meetmena hoone ehituslikust maksumusest kuni 20%-list investeerigutoetust,“ arutleb Peterson. „Tekiks situatsioon, millest võidavad kõik: riik saab rohkem maksulaekumisi, ehitussektor elavneks ja lahendus mõjuks ka tööhõivele hästi. Kui täna turg langeb, siis langeb ka hõivatute arv, tuues töötuskindlustusmakse näol riigile lisakohustusi. Niisugune võimalus toetaks ka ausat maksukäitumist ning nn halli ala vähendamist. Läbi selliste meetmete on ettevõttel ju alati tõhusam kontroll peal. Vastav meede võimaldaks ka ehitusettevõtjatele karmimaid nõudeid seada, seda nii pädevuse, maksekäitumise kui ka majandusvõimekuse osas.”

Ühe võimaliku lahendusena näeb Eesti Ehitusettevõtjate Liit ka käibemaksuerisuse kehtestamist eramajade ehitamisel, mis ühelt poolt motiveeriks tellijaid, teiselt poolt aga aitaks vähendada varimajandust. Näiteks Prantsusmaal on just eramajade ehitamisel
käibemaksu erisusena kehtestatud 7-protsendiline käibemaks.

„20-protsendiline käibemaks moodustab koduehitajate jaoks hinnas kindlasti piisavalt suure osakaalu, et ehitustööd „mustalt“ tellida ja maksupettustega kaasa minna,“ arutleb Peterson.

EEEL ettepanekud:

• Elumajade ehitusele madalam käibemaks.
• Energiatõhususele suunatud meetmete (CO2; KredEx) järjepidev rakendamine — hetkel toimub see liiga tsükliliselt, põhjustades seeläbi ehitussektoris suuri turukõikumisi.
• Käibemaksu pöördmaksustamine sarnaselt Soomega, et hoida ära käibemaksupettusi. Lahendus aitaks vähendada ka varimajandust.
• Vajalikud meetmed elukondlike üüripindade üürituru elavdamiseks ja arendamiseks Eestis.
• Toetusmeetmed liginullenergiamajade ehitamise motiveerimiseks juba aastast 2015.

Allikas: www.meediapilt.ee