Toidu turunduslikke omadusi kiputakse pidama tervislikeks
Toiduajakirjanik Michael Pollan võttis oma 2007. aastal New York Timesi pühapäevalisas ilmunud artikli alustuseks kokku maailma tollase teadmise: „Sööge toitu – mitte liiga palju ja peamiselt taimi.” Toidu all pidas ta silmas võimalikult vähe töödeldud produkte. Suurt targemaks ei ole inimkond vahepeal saanud. Niisugune toiduvalik leiab laialt tuntud dieetidest erinevalt ka teaduslikku tõestust.
Kui vaadata märtsis avaldatud põllumajandusministeeriumi tellitud ja TNS Emori korraldatud uuringut „Eesti elanike toidukaupade ostu- eelistused ja hoiakud”, võib öelda, et siinsete inimeste ostuotsuseid mõjutavad toidu puhul eeskätt maitse ja värskus. Kumbagi peab tähtsaks ligikaudu 90% vastanuid. Hind jäi alles neljandale kohale ja oli oluline kolmveerandile. Kõige vähem tähtsaks peetakse aga pikka säilimisaega, mis pea kolmandikule ei ole üldse oluline.
Natuke üle kahe kolmandiku inimesi peab oluliseks toidu tervislikkust. Neist kolmveerand arvab, et tervislik toiduvalik on selline, kuhu kuulub palju puu- ja juurvilju – mis on õige, ent ainult pooleldi. Toidu mitmekesisust hindab tähtsaks veidi üle kahe kolmandiku. Need näitajad on aastate vältel võrdlemisi stabiilseks jäänud.
Bakter on hea, kalor paha
Küllaltki suur osa vastanuid peab tervisliku toiduvaliku osaks aga pigem turunduslikku laadi omadusi. Näiteks toidu rikastatust vitamiinidega, mineraalainetega ja kiudainetega, madalamat suhkrusisaldust, väiksemat rasvasisaldust, toidu rikastatust kasulike bakteritega ja väiksemat energiasisaldust. Iseäranis huvitav on viimane, laialt levinud uskumus, nagu oleks hea toit see, milles on vähe kaloreid. Energiat mittesisaldava toidu pideva söömisega peaks ju kaasnema üpris kiire surm.
Pollani artiklist leiab ka soovituse pigem vältida toiduaineid, mille pakendi peal väidetakse, et need on tervislikumad. „Miks? Sellepärast et tervislikkuse väide on hea märguanne, et tegu ei ole toiduga. Ja toit on see, mida sa süüa tahad,” kirjutas Pollan. Teisisõnu, toitu on töödeldud.
Võib muidugi vaielda, millisest hetkest muutub toit ülemäära töödelduks (Pollani mõistes mitte-toiduks). Aga kasulikuks väidetud lisandid võivad olla täiesti tulutud. „Oluline on ka see, kas lisatud vitamiin või mineraalaine on organismile omastataval kujul,” märgitakse Eesti toitumisteaduse seltsi koostatud toidusoovituste raamatus.
Märge, nagu oleks toidus vähe suhkrut, soola või rasva, tähendab pahatihti seda, et need on asendatud mõne muu, tervisele mitte tingimata kasulikuma komponendiga. Suhkrut peaks inimesed tõesti mõõdukalt tarbima, ent rasva puhul on asi keerulisem. Kõik rasvad pole vennad ja puuduvad tõendid, et väherasvane toiduvalik on parem kui paljusid rasva eri kasulikke vorme sisaldav nn Vahemere dieet.
Poolte arvates on aga kodumaine toit alati tervislik. Kodumaine päritolu ei pruugi aga öelda kuigi palju selle kohta, kui palju on toitu töödeldud. Kindlama viite annab see, kes on selle tootja. Üle poole vastanuid oleks nõus ostma sagedamini talunike ja väiketootjate kaupa, kui see oleks kättesaadavam. Aga selle eest nõustuks rohkem maksma umbes 40%.
Kokkuvõtteks: inimeste teadmised tervislikust toitumisest on piisavalt napid, et kui mõnest lihtsast põhimõttest kinni pidada, võib igaüks süüa, mida ta soovib. Neist põhimõtetest peamine on, et millegagi ei tohi liialdada.
Palju maksab ideaalne toidukorv?
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus arvutas välja, kui palju peaks maksma tallinlase toidukorv. Korvi sisu põhineb Eesti toitumisteaduse seltsi soovituslikul toidukorvil, kajastades rahasummat, mille eest inimesed saaksid teadlaste soovitatud moel süüa.
Andmeid korjas AC Nielsen Baltics tänavu veebruari keskel suurematest kauplusekettidest. Aluseks võeti oma tooterühma populaarseimad kaubamärgid. Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu sõnul kasutati osa tootegruppide puhul (nt. juurviljad), mille hulgast ei saa määratleda populaarseimat toodet, turu madalaimat hinda.
Üheliikmelise Tallinna leibkonna soovituslik toidukorv maksab selliste eelduste korral ligikaudu 89 eurot, neljaliikmelise pere (isa, ema, kaks last) oma aga umbes 318 eurot kuus.
Kõik dieedid on üsna võrdväärsed
Yale’i ülikooli toitumisteadlased koostasid ülevaate levinumate dieetide poolt ja vastu olevatest meditsiinilistest tõendusmaterjalidest. Nad järeldasid, et pole tõendeid, et mõni dieet oleks teistest parem, kuigi esineb ühiseid elemente, mille kasulikkus tervisele on kinnitust leidnud.
„Toiduvalik, mis koosneb looduslähedastest, võimalikult vähe töödeldud toiduainetest, eeskätt taimedest, on seotud tervise edendamise ja haiguste vältimisega,” nendivad autorid.
Sellise toiduvalikuga kaasneb näiteks vähi ja südamehaiguste väiksem tõenäosus. See ei tähenda ainult suurtes kogustes puu- ja köögiviljade sissevohmimist, sööma peaks ka täisteratooteid, pähkleid ja seemneid.
Kindel järeldus on aga see, et väidetel, nagu oleks mingi toitaine või söök dieedi seisukohalt esmatähtis, puudub alus.
