Ekspert: Eesti peaks suutma elektrit toota toetusteta
Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030) eesmärgiks on toota elektrit ilma toetusteta.
„Elektrivarustuskindlus pole mitte ainult Eesti mure, vaid ka Euroopa Liit suundub toetuste vähendamise suunas. Peaksime suutma siiski elektrit toota ilma lisaabita, kuigi tänases olukorras pole uute elektritootmisvõimsuste rajamine subsiidiumideta võimalik,“ ütles Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse keskkonnaekspert Irje Möldre aprilli alguses toimunud keskkonnaseminaril.
Ta lisas, et teiseks suureks mureks on arengukava välja toonud kaugküttesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise, sest tänane regulatsioon ei motiveeri ettevõtjaid investeerima energiatõhusasse tootmisse. „Samuti on probleemideks hoonete energiakulukus, sisekliima mittevastamine standardile ning see, et planeeringute mõju hindamise protsessis ei arvestata planeeritava piirkonna energiakasutust nii hoonetes tarbitava energia kui igapäevase liikuvusega seotud kütuse- ja ajaressurssi,“ selgitas Möldre.
„Peaksime igas punktis saavutama kõrgemaid tasemeid, aga arengukava tugineb vaid nubrilistele alustele ja arvutused võtavad aega,“ lisas Möldre.
ENMAK-i koostamise eesmärgiks on valida optimaalseim energiavarustuse stsenaarium, mis oleks tarbijale mõistliku hinna ja kättesaadavusega, vähese keskkonnamõjuga, kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ning kliimapoliitika eesmärkidega ning pikaajaliselt kõige konkurentsivõimelisem. Võimalikult suure hulga ekspertkonna kaasamiseks kirjeldatakse ENMAK 2030+ tööprotsessi vikikeskkonnas www.energiatalgud.ee.
ENMAK 2030 eelnõu avalik väljapanek ning avalikud arutelud toimuvad hiljemalt tänavu septembris, eelnõu ja rakendusplaani esitamine Vabariigi Valitsusele on planeeritud novembris 2014.
Hea teada
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ teine seminar toimus aprilli alguses keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana, kuidas seista oma huvide eest, kui kiiresti on võimalik seadust muuta, kas ettevõtja ise võib saada seaduseparandajaks ning kes vastutab haldusorgani rikkumiste eest ja kes hüvitab kahju.
Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.
Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
