"Pealtnägija": uued korruptsioonisüüdistused Viimsis

Viimsi uue vallavalitsuse esindajad süüdistavad endisi valitsejad võimalikus omastamises, võltsimises ja mõjuvõimuga kauplemises ning kinnitavad, et Toomas Toolile kuulunud Viimsi tondilossi lammutamise ning materjalist Leppneeme sadama lainemurdja ehitamisega on vallale tekitatud suur kahju. Vald ostis Toomas Tooli tondilossi jäägid, mille eest ta juba maksis, seitsmekordse hinnaga tagasi, edastas "Pealtnägija".

Viimsi uus vallavanem Alvar Ild kinnitas telesaates, et vallas on nii palju asju rikutud, et see on juba natuke naljakas.

Viimsis aastaid asunud Tondiloss, Kaluri tee 5 asunud kunagise Kirovi kalurikolhoosi 1980ndatel rajatud, aga lõpetamata jäänud tehnokeskus seisis pilku riivates Viimsis 30 aastat. Sügisel vahetult enne kohalikke valimisi lükati ehitis aga elanike rõõmuks ootamatult siledaks ning enamus kurikuulsa hoone jäänustest veeti mõne minuti sõidu kaugusele, Leppneeme sadamasse ja valati uue lainemurdja täiteks, mis tundus esmapilgul eriti ökoloogiline ja säästlik.

Vaata videot hoone lammutamisest

Valimistega võim vallas siiski vahetus – senise IRLi asemel sai pukki Reformierakond ja juba paar kuud hiljem andsid uued mehed muuli ehituse politseisse. Mitte ainult ei kahtlusta nad korruptsiooni, vaid nende sõnul tuleb ehitust sisuliselt otsast alustada.

Kunagi arhitekt Andres Alveri projekteeritud tehnokeskus läks pärast kalurikolhoosi pikka ja käänulist erastamist kinnisvaakuningas Toomas Tooli eksämma nimele ja seda haldas suurärimehe firma BREM Kinnisvarahooldus. Kuid maja seisis ja mädanes, muutudes ajapikku ohtlikuks.

Eksvallavanema Haldo Oravase sõnul omanikku lammutama sundida ei saanud, aga ta nõustus lõpuks kompromissiga, et maja lammutatakse, kui vald seda toetab. Nii kirjutaski Haldo Oravas alla lepingutele, millega vald maksis BREMile 7500 eurot hoones asuvate oluliste trasside nihutamise eest ja firmale Purustaja 5000 eurot lammutamise eest. Üllatav detail on, et lepingud vormistati tagantjärgi – BREMi oma kaks nädalat ja Purustaja kuu aega pärast tööde tegelikku algust –, mis viitab, et lammutamisega oli kiire.

“Kõige kummalisem ongi see, et justnimelt enne valimisi siis tõttab tubli vallavalitsus appi eraettevõtjatele, et ole hea, et lammuta hoone ja olenemata sellest, et tal oleks võinud olla kõik survemehhanismid võimalikud siis viimase, ma ei tea, kümne aasta jooksul seda teha,” rääkis Viimsi vallavolikogu uus aseesimees Märt Vooglaid.

Leppneeme on Viimsi üks olulisem sadam, mille kaudu peetakse sidet valla saartega ja kust käib regulaarliin Pranglile. Paraku oli sadam valesti projekteeritud ja vajas uut lainemurdjat. Kui algul pidi ligi 600 000 eurot maksva ja eurorahade toel rajatava muuli südamik tulema pakivist, siis nüüd otsustati kasutada samu ehitusjääke. Haldo Oravase sõnul oli see lausa geniaalne idee.

Mullu novembri keskel astus ametisse valla uus juhtkond. Ühe esimese asjana jõudis uue abivallavanema lauale eelmise abivallavanema Endel Lepiku allkirjaga tehtud tööde akt, kus seisis, et muuli paigutati 71 200 euro eest paekivi.

Alvar Ildi sõnul abivallavanem, kes praktiliselt esimese asjana ametisse astudes paberi enda lauale allakirjutamiseks ning PRIA-le saatmiseks sai, ta seda õnneks ei allkirjastanud, sest hakkas kahtlema, kas esitatud informatsioon on õige. Selle peale pöördus enda kinnitusel ehitaja poole ka Vooglaid.

Firmalt Raud Ehitus välja nõutud dokumentidest joonistus jahmatav pilt. Selgus, et kui eelmised vallajuhid pakkusid pae asendamist ehitusjääkidega, võttis ehitaja enda tagala kindlustamiseks projekteerijalt kooskõlastuse. 15. oktoobril vastaski projekteerija, et ehitusjääke võib kasutada, aga “seepärast väheneb kapitaalse rajatise kestvuse klass ühe astme võrra”. Tavainimesele ei tundu see traagiline, aga sisus on suur vahe.

Ild selgitas, et projekteerija on projekteerinud tellija soovil selle muuli, mis on selleks ehitatud, et kaitsta Leppneeme sadama rajatisi tormituulte eest, kestvusega sada aastat. Seda klassifitseeritakse teise klassiga. “Projekteerija vastus on: „Jah, aga selle materjali kasutamise juures eluiga on üks klass ehk 50% sajast aastast“, igaüks oskab arvata, kui pikk see on, rääkis Ild.

Endine vallajuht näeb seda kirja enda sõnul esmakordselt. Oravase sõnul teadsid nemad, et maja lammutusest tulev materjal on parem kui paekivi. “Kogu meie tollane suhtlus, nii palju, kui seda oli, taandus sellele, et ta on ikkagi parem ja püsivam soolases merevees,” kinnitas ta.

Konkreetselt projektiga tegelenud endine abivallavanem Endel Lepik keeldus kaamera ette tulemast, aga kinnitab vastupidi, et valla juhtkond, sh Oravas olid kursis.

Keegi luiskab. Aga veel kummalisemaks läheb! Mäletatavasti esitati algul 8. novembril dateeritud ja abivallavanem Lepiku allkirjaga akt, justkui oleks muuli pandud 71 200 euro eest paekivi. Kui kerkis kisa, ilmus nõiaväel välja sama kuupäevaga, samuti Lepiku allkirjaga täiendav akt, kus materjal oli õige, aga hind sama. “ No ma ütlen, et üks nendest on võltsing,” kinnitab Ild.

Kriitikute sõnul oli kogu tehing absurdne ja kahjulik. Esmalt maksab vald lammutamisele kokku 13 000 eurot peale. Lammutaja müüb jäägid edasi muuli ehitajale, teenides veel 10 000 eurot. Ja siis toob abivallavanem sisuliselt oma viimasel tööpäeval tehtud paberi, millega vald ostab need samad ehitusjäägid paekivi pähe 70 000 euroga tagasi. Ehk vald ostis Toomas Tooli tondilossi jäägid, mille eest ta juba maksis, seitsmekordse hinnaga tagasi.

“Miks ta siis selle 70 000 akteeris, kui ta teadis, et vald on selle siis risu eest maksnud,” küsib Vooglaid.

Lepik ütleb, et see oli lihtsalt näpukas.
Oravas ei oska kommenteerida, kuidas vald 70 000 euro eest paetäidet akteeris ning kuidas saab 60 000 eurone vahe võimalik olla.
“Et siin on mingi 60 000 vahelt? Kahjuks ma ei ole seda süüdistust lugenud, mul ei ole seda informatsiooni, ma ei oska kommenteerida teie jutu peale seda. Ja sellest tekivad neil kahtlused, et selliseid vigu ei tehta niisama? Noh, mõistlik, ka mul tekib see kahtlus, kui te nii esitate seda,” tõdes Oravas.

Uus vallavalitsus tegigi korruptsiooniteate võimaliku omastamise, võltsimise, riigihanke nõuete rikkumise ja mõjuvõimuga kauplemise kohta, aga esmalt politsei ja seejärel prokuratuur keeldusid kriminaalasja algatamisest. Märtsi keskel koostatud keeldumise lõpetab ringkonnaprokurör hoopis manitsusega, et “kriminaalmenetlus ei ole instrumet, millega lahendada poliitilisi ega maailmavaatelisi erimeelsusi või aidata kõrvaldada dokumenteerimiskohustuse ebakorrektsest täitmisest tingitud ebaselgusi.”
Vooglaid kinnitas Pealtnägijale, et tegu ei ole poliitilise võitlusega ning tal tekib tunne, et midagi on Eesti riigis eriti õiguse ja korra suhtes, mäda. “Ma ei tea, milline kuritegu peaks olema, mis kvalifitseeruks kuriteoks,” lausus ta.

Praegused vallajuhid on enda sõnul silmitsi ainult halbade valikutega. Praegused uurimised, mis on järel tehtud, näitavad, et see asi ei kõlba kuhugi. Ja nende kokkuvõte on see, et tegelikult selles olukorras ainus mõistlik lahendus on kõik see sodi, mis sinna on pandud, ära võtta ja asendada õigega.

On valida, kas teeselda, nagu midagi poleks juhtunud ja maksta 600 000 muuli eest, mis uue, äsja tellitud ekspertiisi sõnul ei kõlba mitte kuskile. Või kulutada 200 000 – 400 000 eurot rohkem, et saada muul, mis kestab projekti järgi ette nähtud 100 aastat.

“Kui me räägime nagu tõsisest arutelust uurimisorganites, siis kindlasti tuleb seda ekspertiisi korrata, see on nende ekspertiis praegu. Ja noh, muidugi, eksole, kui härra Ild ütleb, et kõik tuleb otsast peale teha, see on ju vesi ainult tema poliitilisele veskile tegelikult, niikuinii nad seda uuesti ei tee,” räägib Oravas.

Uus vallavanem aga ütleb, et ta ei saa juhtunut maha matta. “Sellepärast, et ühel ilusal päeval tuleb järgmine meeskond ja ütleb, et ahaa, sa oled ju kaasosaline, sa teadsid ja sa ei teind mitte midagi selleks,” põhjendab ta.

Praegu on tööd muulil peatatud, kuni lepitakse kokku, mida õieti teha.