Eesti suurim väljakutse on oma kaupade ja teenuste kallimalt välisturule müümine
Nii EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja kui ka Danske panga ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla rõhutasid Pärnu Finantskonverentsil rahvusvahelise äri mahu suurendamise olulisust.
Täna on seitse protsenti Eesti ettevõtetest väliskontrolli all, mis ühelt poolt on hea, kuid viib ka raha riigist välja, ütles Soodla. Eesti ekspordi turuosa globaalses ekspordis on jõudsalt kasvanud, kuid tervikuna jääb see siiski alla 0,1%. Viimase kolme aasta jooksul on kiired ekspordikasvud aeglustunud. Soodla sõnul on kriisist välja tuldud, kuid tugevat kasvukeskkonda Eesti turul ei ole.
Ekspordi puhul on tähtis see, kui palju kohapeal kaubale lisandväärtust toodetakse, sest praeguse seisuga on suurem osa Eesti ekspordist re-eksport, võttis Soodla kokku olulise aspekti, millele firmad peaksid mõtlema. Edasine tegevus sõltub juba vastavast turust, kuhu oma tooteid või teenuseid müüakse.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Martin Hirvoja sõnul on EAS-i järgmise perioodi toetuste eesmärgid just rahvusvahelistumine, inimkapitali arendamine, tootmisvõimekus, kõrgema lisaväärtusega töökohtade loomine, turundustegevused ja Eesti tuntuse tõstmine välismaal, aga ka turism ja regionaalarendus.
Perioodil 2014 - 2020 on EAS-il 544 miljonit eurot (ehk 80 miljonit eurot aastas), millest kõik ei lähe toetustele ja rahastustele, vaid osa ka EAS-i enda poolt pakutavate teenuste arenduseks. Eelmisel aastal kahekordistas EAS oma ekspordinõuandjate hulka ning avas esimese tasulise teenuse - ekspordipartneri otsing, mis viib Eesti firmasid kokku sobivate rahvusvaheliste äripartneritega.
Uuel perioodil on EAS-i rahastamiskliente ca 3000, loobutakse väikeste toetuste maksmisest, mida eelmisel perioodil said ka suured ettevõtted. Hirvoja sõnul on EAS-is toimunud struktuurilised muudatused lihtsama ja ühtsema poole ning toetuste maksmine saab selgemini sihitud olema.
Näiteks on perioodiks 2014 - 2020 planeeritud:
90 miljonit eurot otsetoetusteks, millest lõviosa (75mln eurot) on diagnostika, brändiloomine, brändidiagnostika, uute tehnoloogiate arendamine - pakutakse rätseplahendust toetuse saajale.
5 miljonit eurot starditoetusteks
7 miljonit eurot toetust idufirmadele, koostöös Arengufondiga
Lisaks tõi Hirvoja ühe suurprojektina välja “Teadmistepõhine Eesti” projekti, mille eelarve on 1,3 miljardit eurot. Selle strateegia üks osa on teaduse rakendamine majandusvankri ette, rakendusuuringute tegemine, ehk siis ettevõtja ja teadlase kokku viimine, mille edukaid näiteid on mujal maailmast korduvalt nähtud (nt USA-s).
