Eesti Panga nõukogu liige: eurotoetusi tuleb kasutada nii, et neid ei oleks tulevikus vaja
Pärnu Finantskonverentsil Euroopa raha võlust ja valust rääkinud Eesti Panga nõukogu liige, professor Urmas Varblase sõnul on välistoetused muutunud Eesti eelarves põhiliseks investeerimisallikaks ja seetõttu on olulised reformid edasi lükatud. Samas on uuel rahastusperioodil oodata toetusi 5,9 miljardit eurot ning see pole probleem, vaid võimalus.
Varblane ütles, et välistoetused on muutunud põhiliseks investeerimisrahaks. Tänu välistoetustele on olnud võimalik pidada riiki ning paljusid reforme pole pidanud tegema. „See on probleem ning teadvustamine on juba toimunud. Järgmise asjana tuleb kasutada toetusi nii hästi, et suudame nende toel raha teenida ning saame hakkama ilma toetusteta,“ lausus Varblane.
Tõukefondid mõeldi omal ajal välja eesmärgiga vähendada ebavõrdsust ning tegemist on ajutise toetusega. Eesti oli möödunud rahastusperioodil kõige rohkem raha elaniku kohta. Alates 2000. aastast kuni 2013. aasta lõpuni sai Eesti üle 6 miljardi euro toetust. See on 4552 eurot elaniku kohta. Kui vaadata EL eelarvest saadud puhastulu protsendina meie SKPst, siis on toetused jõudnud 5%-ni.
Kasulik on see, et oleme ilma avaliku sektori võla suurenemiseta saanud tublisti suurema eelarve. Ligi 75% riigi investeeringutest tehakse toetusrahadega. See võimaldas kriisist läbi tulla ning uusi töökohti luua.
Samas kaasneb toetusrahadega probleeme. „Euroopa rahad vajavad Eesti omafinantseeringut ning on väga tähtis, et need projektid oleksid mõistlikud. Teiseks on hästi palju inimesi seotud toetuste haldamisega nii avalikus kui erasektoris. Kolmandaks on tänu Euroopa rahadele olnud võimalus pidevalt muutusi edasi lükata. Oluline on Euroopa rahadega loodud suure infrastruktuuri ülevalpidamine, milleks me tulevikus tõukefondide raha kasutada ei saa,“ loetles Varblane Euroopa rahadega kaasnevaid probleeme.
Järgmiste sammudena on Varblase arvates vaja teadvustada, et on probleem ning seda on Eestis juba tehtud. Seejärel tuleb läbi mõelda, milleks kasutame 2014-2020 toetusi. Varblase sõnul on praegu algamas tõukefondidest võõrandumise periood. Valitsuse eelarvepositsioon on liikumas defitsiidi poole ning investeerimisvõimalused on vähenenud.
Samas juhtis Varblane tähelepanu, et „uuel perioodil on toetusi 5,9 miljardit ning see pole probleem, vaid võimalus.“ Erakordselt oluline on toetuste kasutamisel ministeeriumite vahelise koostöö koordineerimine. „Veel on võimalik kaasata raha paigutamisel ettevõtlust ning seda tasub teha,“ lõpetas Varblane oma ettekande.
