Põldoja sõnul on üldise arvamuse kohaselt rahandus Eestis korras, kuid siiski on rahastamises mõned probleemsed kohad. Ta juhtis tähelepanu arvamusele, et peame kõike tegema oma rahaga, kuid seda on kogunenud vaid 20 aastat ning me ei suuda kõike enda rahaga teha. „Teiste inimeste raha, kui seda hästi kasutada, on suurim usalduse märk,“ lausus Põldoja.

Tänane olukord on see, et Eesti on parima eelarvepositsiooni ja madalaima võlatasemega riik. Eesti pankade laenude-hoiuste suhe on 104% ehk nad ei vajagi välist finantseerimist. Eesti neto välisvõlg on esmakordselt positiivne. „Kui vaadata Eesti rahvusvahelist investeerimispositsiooni, siis muu maailm on Eestisse investeerinud 8,3 miljardit eurot. Suur osa investeeringutest on aga välismaiste emaettevõtete otseinfesteeringud ning näiteks portfelliinvesteeringud on vähenenud,“ kommenteeris Põldoja statistikat.

„Oleme võimaliku kriisi osas hästi positsioneerunud ning saaksime hakkama. Siin on aga probleemiks see, et raha läheb välja. Teiseks, kapitali allokatsiooniotsused on läinud riigist välja. Järjest vähem otsustusõigust on meil siin Eestis ning küsimus polegi selles, kas see on meie või kellegi teise kapital. Oluline on otsustamine,“ rõhutas Põldoja.

Tema sõnul on Eesti majanduses liiga väike finantssügavus ehk meil peaks olema palju rohkem finantseerimiseks sobivaid instrumente. Täna on Eestis pankade osakaal finantseerimisest ligi 97%. Riik on teatud määral teadvustanud, et finantseerimise võimalusi on vähe ning asutatud on näiteks Balti Innovatsioonifond ning lahendusi pakub Kredex.

Põldoja ütles kokkuvõtteks, et Eesti riigil on konkurentsieelis ning mitmed välisinvestorid on siin imestanud, kui lihtne ja usaldusväärne on Eestis äri ajamine. Peaksime Eesti eelistest rohkem rääkima. Kapitali päritolu ei ole oluline, vaid tähtis on kapitali liik. Otsused peavad siin olema ning tekkima kohalikud fondihaldurid, kes paigutavad kapitali.

Finantsmaailma kõige olulisematele teemadele keskenduv Pärnu Finantskonverents toimub tänavu 16. korda.