Läti konservatiivid tahavad elamislubade äri lõpetada
Läti parlament arutab senise kolmandatest riikidest kodanikele investeeringute vastu antavate elamislubade väljastamise korra karmistamist, osa poliitikuid soovib sellise elamislubadega kauplemise sootuks lõpetada.
Läti rahvusliku konservatiivse erakonna Isamaale ja Vabadusele/LNNK esimees, eurosaadik Roberts Zile kutsus valitsust üles elamislubade programmi lõpetama, kirjutab Läti Delfi. Zile sõnutsi sõltub Läti majandus olulises osas vaenulikult meelestatud Venemaast. Sõltuvus ilmneb tema sõnul gaasitarnetes, finantssektoris mitteresidentide hoiustes ning kinnisvaras.
Üldiselt tahaksid konservatiivid olemasolevat seadust muuta nii, et riikliku ohu korral oleks valitsusel õigus kolmandate riikide elanikele elamislubade väljaandmine peatada.
Lõunanaabrite parlamendis on arutlusel mitmeid erinevaid ettepanekuid, mis senised investeerimispiire kergitaksid ning kogu ELis liikumist võimaldavate elamislubade saamist karmistaksid.
Praegu saab Läti ajutise elamisloa, kui osta kinnisvara suurtes linnades vähemalt 143 000 euro ning maapiirkondades 72 000 euro eest, paigutada vähemalt viieks aastaks võlakirjadesse või tähtajalisse hoiusesse 300 000 eurot või paigutada ettevõtlusesse olenevalt selle suurusest kas vähemalt 35 000 või 150 000 eurot.
Uute ettepanekute kohaselt võiksid elamisluba taotleda isikud, kellele kuuluva kinnisvara väärtus on vähemalt 250 000 eurot või katastriväärtus üle 80 000 euro. Samuti tuleks elamisloa soovijal riigikassat turgutada ning kinnisvara hinnast 5 protsenti maksta riigieelarvesse. See viimane tingimus kehtib vaid esmakordsel ajutise elamisloa taotlemisel.
Samaaegselt arutatakse ka elamislubade kvoodi kaotamist ning fikseeritud 50 000 euro suuruse summa maksmist riigikassasse.
Varasemates ettepanekutes sooviti ka seada elamislubade väljastamisele piirangud: kuni 700 elamisluba aastas 150 000 euro suurustele tehingutele ning veel 100 üle 500 000 euro suurustele tehingutele. Kui enam kui poole miljoni suuruste tehingute arv seatud limiidi ületab oleks seda võimalik suurendada üle 150 000 investeeringute arvelt.
Varasemate ettepanekute kohaselt taheti 2015. ja 2106. aastal tehingute arvu vähendada vastavalt 525 ja 350ni ja 2017.aastal programm sootuks lõpetada või säilitada selle maht 2016. aasta tasemel.
Seaduseelnõu suunas parlamendile teistkordseks ülevaatamiseks president Andris Bērziņš eelmise aasta 31.oktoobril. Plaanide kohaselt peaks uus kord jõustuma järgmise aasta alguses.
