Eesti osalus Euroopa Liidu seadusloomes on napp
Euroopa Komisjoni Esinduse Eesti poliitikaosakonna juhataja Paavo Palki sõnul on Eesti inimesed üleeuroopalises seadusloomes osalemisel tagasihoidlikud ja peaksid aktiivsemalt oma ettepanekuid esitama, isegi kui nende arvamus ei ühti Eesti riigi omaga.
„Me ei ole harjunud mõtlema, et suudame midagi nii suurt mõjutada ning seega on meil sageli raske kiiresti reageerida ja teemasse süveneda,“ ütles Palk, kelle sõnul seletab see eestlaste aeglust ja nappi osalemist üleeuroopalises seadusloomes.
„Samas on mitmes suure tähelepanuga eelnõus olnud eestlaste ettepanekud väga edukad. Meiega arvestatakse,“ kinnitab ta ja toob näiteks peaminister Taavi Rõivase aprilli alguses Euroopa Liidu ja Aafrika neljanda tippkohtumise raames toimunud kokkusaamised Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ning NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga.
„Kõrged ametnikud olid valmis kohtuma pisikese Eesti uue peaministriga, samas kui Itaalias oli väga kriitiline olukord ja nende uue peaministri jaoks kahepoolseteks kohtumisteks aega ei leitud,“ lisas Palk aprilli alguses keskkonnaministeeriumis toimunud keskkonnaseminaride sarja teisel seminaril.
„Eestlased kipuvad jääma kohtumistel sageli liiga tagasihoidlikuks jääma ja olen mitu korda komisjoni esindajana pidanud ise olema kriitilisem ja seisma komisjoni kaasatud eestlaste arvamusavalduste eest,“ tunnistas Palk.
Euroopa õigusloomete protsessis osalevad vastavad ministeeriumide ja komisjonide esindajad, kelle poole võib iga Eesti riigi kodanik arvamuse avaldamiseks ja soovituste tegemiseks pöörduda. „Oma ettepanekuga võite loomulikult pöörduda ka siis, kui teie arvamus ei ühti Eesti riigi omaga,“ julgustas Palk.
Ta lisas, et otsustusprotsessi oleks parim mõjutada alguses, ent sageli ei saada algul veel aru, millega täpselt tegemist on ning otsuse tähtsus jõuab kohale alles hiljem mõjuanalüüside põhjal. „Õigusakti saab mõjutada ka siis, kui komisjoni otsus on välja tulnud ning loomulikult saab seda Euroopa Liidus teha ka Eesti poolt meie riigi esinduse kaudu. Meie oleme alati valmis aitama nii sõna sekka ütlema kui ka korraldama kohtumisi vastavate õigusaktidega tegelevate Euroopa Komisjoni inimestega.“
Ettepanekute tegemiseks ja info saamiseks võib pöörduda Euroopa Liidu Maja infokeskuse, Euroopa Komisjoni esinduse, Europe Direct infopunktide, maakonna Euroopa Liidu teabekorraldaja või Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse poole.
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ teine seminar toimus aprilli alguses keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana, kuidas seista oma huvide eest, kui kiiresti on võimalik seadust muuta, kas ettevõtja ise võib saada seaduseparandajaks ning kes vastutab haldusorgani rikkumiste eest ja kes hüvitab kahju. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
