Eesti väiksus ja geograafiline asend tähendavad, et siin võib toode kohati maksta rohkem kui Saksamaal või Soomes. Siinsed kogused on lihtsalt nii väikesed, et kaubanduskett peab kaupu ostma vahendajate kaudu mitte otse tootjalt. Imporditud kaup muutub aga kallimaks just tarneahela pikkuse ja tellitud koguse tõttu. „On oluline, kas tellid ühe aluse või terve rekka," ütles Büroomaailma juht Jüri Ross.

Lisaks mõjutavad toote lõpphinda siin ka toiduainetele kehtiv käibemaks (Eestis 20%, Saksamaal 7%, Soomes 14%). Vähem oluline ei ole ka see, et Eesti põllumehed saavad vähem toetusi kui nende Euroopa kolleegid.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS juht Kai Realo sõnul ei ole Eesti enam olukorras, kus suurtootjad siia piirkonda erihindu kehtestaksid. Ei arvestata seda, milline on inimeste reaalne sissetulek. „Meie kogemus on, et meil on kasulikum teha tellimusi ühiselt Skandinaaviaga, kus on pakkumised soodsamad," ütles Realo.

Seega tekkis küsimus, et miks peaks Eestis hinnad üldse odavamad olema kui mujal? Kui vaadata TNS Emori statistikat 2013. aasta detsembrikuust, siis on näha, et Tallinn on võrreldes teiste Euroopa pealinnadega järgmises seisus:

Tallinn on hinnavõrdluses 100 (suurem number näitab kui palju on hind kõrgem, väiksem number, kui palju on hind madalam.

toidukaupRiiaHelsinkiPrahaAmsterdamBerliinLondon
piim, 3,5%1031231121007398
või15720112610096163
juust961358375105126
sea kaelakarbonaad98239135154123350
kanamunad132187128206152390
röstsai96176807412586
Kartul809799179172256

TNS Emor, detsember 2013

Tabelist on näha, et hinnad kõiguvad erinevates pealinnades tugevalt. Nii on piim ja röstsai Londonis veidi soodsamad kui Tallinnas, aga kahamunad ligi 4 korda kallimad.

Peamiselt sõltuvad hinnad:

  • tootjast ehk kust ostetakse ja mis hinnaga;
  • tarneahelast ehk kui kaugelt ja mis koguses ostetakse;
  • kehtestatud käibemaksust;
  • juurdehindlusest.