Ettevõtjad: käibedeklaratsiooni lisast saadav tulu on tilk meres
Mitmete ettevõtjate sõnavõttudest võis välja lugeda, et nad on juba arvestanud sellega, et see lahing on kaotatud. „See laps on meile korviga juba ukse taha pandud ja meil tuleb sellega nüüd hakkama saada,“ kõlas repliik.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts nentis, et käibedeklaratsiooni lisa saagast võiks kirjutada terve raamatu, kuidas ühte seadusemuudatust teha ei tohiks. „Oma kümne aasta pikkuse praktika jooksul ei mäleta ma ühtegi sellist eelnõu, millel oleks nii laia mõjuga ja põhjustanud kogu sihtgrupi vastuseisu. Ma ei tea ühtegi ettevõtjaid esindavat organisatsiooni, kes ütleks, et see eelnõu on hea ja põhjendatud,“ rääkis Palts, märkides et eriti murelikuks teeb teda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu hinnang.
Nimelt saatis ITL rahanduskomisjonile aasta alguses pika kirja, tuues välja mitmed murekohad, mis muudatusega seoses nende valdkonnas tekivad – peamiseks liiga lühike üleminekuperiood. „Kui juba IT inimesed ise näevad probleemi, siis tuleks seda väga tõsiselt arvesse võtta,“ leidis Palts.
Kõige drastilisem on tema sõnul sealjuures asjaolu, et niivõrd olulisel määral kõiki ettevõtjaid puudutava seaduse rahaline kasu on piltlikult öeldes vaid tilk meres.
„Kokku deklareeritakse aastas umbes 2,6 miljardit eurot käibemaksu. MTA hoiab kontrolltegevusega käibemaksupettusi ära umbes 25 miljoni euro eest, käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega loodetakse juurde saada 30 miljonit eurot. Tekib küsimus, kas see on proportsionaalne meede või mitte. See summa peaks olema palju suurem, kui nii suurt muudatust juba tegema minnakse,“ ütles Palts.
Temaga nõustus ka eksmajandusminister Juhan Parts, kelle sõnul on 30 miljonit eurot naeruväärselt väike summa võrreldes pettuste tõttu saamata jääva käibemaksuga, mida on rohkem kui 200 miljonit eurot. „30 miljoni sõnum on nõrk!“ põrutas Parts.
Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on oma varasemates arvutustes kahtluse alla seadnud ka 30 miljoni euro laekumise aastas, märkides, et see summa on vaid oletuslik.
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni presidendi Kersti Krachti sõnul lähenetakse käibemaksupettuste probleemile üldse valest otsast, lajatades ebamõistlikult koormavate kohustustega kõigile ettevõtjatele korraga selle asemel, et võtta eelkõige sihikule probleemsed sektorid. Samuti jäetakse tema sõnul kiivalt kasutamata võimalused, mida mitmed teised riigid on edukalt kasutanud. Alustuseks tuleks Krachti hinnangul ära kasutada kõik võimalused, mis lubavad pöördmaksustamist.
„Sellel on väga lihtne põhjus: kui rakendatakse pöördmaksustamist ja mõlemad tehingupartnerid on käibemaksukohuslased, on käibemaks null ja kumbki ettevõte ei saa riigilt midagi tagasi küsida,“ selgitas Kracht.
„Soome on väga uhke selle üle, et ehitussektoris õnnestus maksupettusi tõkestada 80 protsendi ulatuses. MTA on öelnud, et ehitussektorit on väga raske kontrolli alla saada. Soome sai. Täpselt sama võiks teha Eestis,“ tõi Kracht näite. Lisaks võiks pöördmaksustamise kasutusele võtta põllumajanduses, samuti on Lätis, Leedus ja Rumeenias sama meetodit edukalt kasutatud metsanduses. „Teistest riikidest on positiivsed näited olemas. Tuleks neid kogemusi ära kasutada, alustada nendest ja liikuda siis laiemalt edasi,“ pani Kracht ette.
Kracht oli eelnõu kogu idee suhtes äärmiselt kriitiline, märkides et tegelikult on probleemi juured hoopis sügavamal.
„Ma arvan, et paljuski on see justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi tegemata töö. Täna on viskunud rahandusministeerium dzotile, et maksuauku katta, aga sellega peaksid tegelema eelkõige justiitsministeerium ja siseministeerium. Kui meil oleks avalikud registrid, kus kõik petised oma võlgnevustega üleval ripuvad ja nad ei saaks uusi äriühinguid asutada, siis sellel oleks mõju. Aga kui me kardame petturite õiguste põhiseaduslikku riivet, siis loomulikult ei hakkagi asjad paremini minema,“ rõhutas Kracht.
Kui eelnõust oodatav lisatulu on rahandusministeeriumil välja arvutatud, siis siiani ei ole tegelikult teada, millised on muudatusega kaasnevad kulutused ettevõtetele. Rahandusministeerium on jooksvaid kulusid hinnanud küll 100 eurole aastas ettevõtte kohta, kuid seda mööndusega, et tegemist on vaid näitega, mis ei arvesta ettevõtte suurust ja iseärasusi.
TEA Kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas ütles, et kuni pole teada, kui palju seaduse rakendamine erinevat tüüpi ettevõtetele maksma läheb, ei ole seadus kindlasti küps.
„Ei ole mõtet kulutada maksumaksja raha sellele, et eelnõu kolmandale lugemisele saata. See tuleb tagasi kutsuda ja kõik mudelid läbi mängida. Ei tohi puusalt tulistada!“
Juhan Parts nentis, et Jürgen Ligi juhtimisel on arutu kiirustamise ja ettevõtjatest ülerullimisega ära rikutud algselt üsnagi mõistlik idee, rääkimata suhetest ettevõtjatega.
Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm ütles, et amet on mitmel korral avalikult liigset kiirustamist tunnistanud ja selle pärast ka vabandanud. „Ma ei taha juhtunu tausta siin avama hakata, aga tõsi on see, et maksuamet tegeleb praegu paraku tagajärgedega ja mitte just kõige populaarsemal viisil,“ nentis Helm.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on rahandusminister Jürgen Ligi eesmärk vaatamata kõigi ettevõtjate esindajate vastuseisule käibedeklaratsiooni eelnõu riigikogus juba 7. mail lõpphääletusele panna ja läbi suruda.
