Eesti Pank: uueks riskiks on Ukraina

Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Uueks ohuks on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud geopoliitilised riskid, teatas Eesti Pank.

„Uueks ohuks on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud geopoliitilised riskid, mille mõju Eesti majandusele ja finantsstabiilsusele sõltub riski realiseerumise viisist,“ märkis keskpank. Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on Eesti Panga hinnangul siiski väike ning vahetu süsteemne risk seega piiratud.

Eesti Panga asepresident Madis Müller märkis, et Eestit mõjutavad Ukraina sündmused meie ja Venemaa majanduse seoste kaudu. Otsesed seosed puudutavad Eesti eksporti, kuid kaudsemad meie kaubandusparterite seotust Venemaaga. Nii on näiteks Soomele Venemaa oluline eksporditurg ning sealtkaudu tuleb meie eksportivatele ettevõtetele teise ringi mõju.

Väliskeskkonna võimalik halvenemine on keskpanga teatel risk, mis kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti. Lisaks euroala majanduskasvu taastumise riskidele on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud poliitiline ebakindlus ning seetõttu ka määramatus kaubanduspartnerite majandusarengu suhtes.

Ebakindlus tuleviku pärast võib lisaks vahetule piiriülesele mõjule kahandada majanduskasvu väljavaadet, kuna investeerimisprojektid võidakse ootele panna ja tarbimist piirata. Juhul kui Eesti majandust tabaks 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmse finantskriisi taoline šokk, siis tooks see kaasa probleemsete laenude suurenemise. Tänu majapidamiste ja ettevõtete kasvanud finantspuhvritele oleks selle mõju keskpanga kinnitusel siiski palju väiksem. Lisaks sellele on pankade kapitalipuhvrid praegu märksa suuremad ning selliste riskidega paremaks toimetulekuks plaanib Eesti Pank kehtestada 2-protsendilise süsteemse riski kapitalipuhvri.