Raudteelane teenib 6500 eurot kuus
Kuigi suur osa riigiettevõtteid poeb hiljutise seadusemuudatuse taha ning keelduvad seetõttu ütlemast, kui palju nende juhid said mullu personaalselt palka, on ka erandeid. Nii saatis EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe isiklikult Ärilehele vastavad andmed ega püüdnudki seletada, et ta ei pea riigifirma juhina uue korra järgi ütlema enda ega oma juhatuse liikmetest kolleegide palganumbrit.
Niisiis, Ahto Altjõe teenis mullu 6500 eurot kuus ehk 78 000 eurot aastas. Juhatuse liige Oskar Kalmus teenis 6400 eurot kuus ehk 76 800 eurot aastas. Kolmas juhatuse liige Paul Priit Lukka teenis 5112,93 eurot kuus ehk 61 355,16 eurot aastas.
Firma nõukogu esimees Viljar Arakas sai mullu 5675 eurot kuus, nõukogu lihtliikmed reformierakondlasest riigikogulane Peep Aru 4256,52 eurot, ärimehed Janno Rokk ja Viljo Vetik sama palju.
Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo veomahuks möödunud aastal kujunes kokku 15,9 miljonit tonni, jäädes ülemöödunud aastale alla 13,5 protsenti. Detsembri tulemus oli eelmise aasta lõikes teiseks parim, ulatudes 1,52 miljoni tonnini.
EVR Cargo juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul oli mullune veomahtude vähenemine ebameeldiv areng, kuid viimasele viiele aastale tagasi vaadates ei ole siiski põhjust tulemuse üle nuriseda.
"2009. aastal oli EVR Cargo veomaht vaid 11 miljonit tonni ning järgneval aastal pisut üle 13 miljoni tonni, vahepealsed mahukad projektid kasvatasid 2011. ja 2012. aastal veomahud üle 18 miljoni tonni, mida paraku ei õnnestunud mullu korrata," märkis Altjõe.
"Alanud aasta peamisteks eesmärkideks on hoida kaubaveomahte mullusega samal tasemel, jõuliselt arendada konteinervedude segmenti ning uuendada kiiresti amortiseeruvat manöövervedurite parki," lisas Altjõe.
2013. aastat iseloomustab raudteevedudes üleüldine veomahtude langus – 11 kuu tulemuste põhjal olid veomahud Läti Raudteel vähenenud 9 protsenti, Leedu Raudteel 3 protsenti ja Vene Raudteel 3 protsenti võrreldes eelneva aastaga.
EVR Cargo kogumahtu mõjutas olulisel määral ka Valgevenest pärinevate naftasaaduste veo märkimisväärne vähenemine. Lisaks kehtivad Eesti suunal endiselt veoplaanide ja läbilaskevõime osas mõningad piirangud.
"Viimastel aastatel suurt mõju avaldanud Venemaa üldine transpordipoliitika, mis seab prioriteediks kaupade vahendamise läbi enda sadamate, jätkub kindlasti ka edaspidi," ütles Altjõe, tuues näiteks lähinaabruses asuva Ust-Luga sadama, kus veomahud on vastupidiselt üldisele trendile suurenenud viimase aastaga 35 protsenti enam kui 60 miljoni tonnini aastas.
Konteinervedude veomaht kasvas eelmisel aastal rekordilise 62 tuhande konteinerühikuni (TEU), suurenedes ülemöödunud aastaga võrreldes 27 protsenti. Peamised sihtkohad olid mullu Moskva ja Kaluga Venemaal, teistest sihtmaadest andsid olulise panuse vedu Afghanistani, Usbekistani, Kõrgõstani ning Kasahstani.
"Eesti sadamad ja vedajad võistlevad konteinervedudes väga tihedas konkurentsisituatsioonis Venemaa enda sadamatega Peterburis ja Ust-Lugas ning samuti ka Kotka sadamaga Soomes, Riia sadamaga Lätis ja Klaipedaga Leedus," sõnas Altjõe.
