Ida-Virumaa ettevõte jäi piraattarkvara kasutamisega vahele
Politsei tuvastas kontrollreidi käigus Ida-Virumaal tegutsevas ehitusfirmas litsentseerimata tarkvara kasutamise ning ettevõte pidi maksma arvutiprogrammide õiguste omajatele üle 2000 euro suuruse kahjutasu, teatas BSA.
Narva kontrollreidil tuvastati, et OÜ Tokkot kasutas arvutites litsentseerimata tarkvara. Menetluse käigus sõlmiti arvutiprogrammide õiguste omajate ja äriühingu vahel kokkulepe, mille kohaselt Tokkot kohustus asendama litsentseerimata programmid legaalsetega ning tasuma kahjuhüvitise summas 2331,59 eurot. Kuivõrd sellises olukorras puudus vajadus menetluse jätkamiseks, lõpetati menetlus kannatanute nõusolekul.
The Software Alliance’i (BSA) esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste nentis, et olukord, kus menetlusalune isik soovib oma õigusrikkumise heastada juba menetluse käigus, on kujunenud suhteliselt tavapäraseks. „Üldjuhul saavad ettevõtted aru ja tunnistavad, et nad on valesti käitunud ning soovivad kas siis suurema sanktsiooni vältimiseks või omaenda õiglustundest tekkinud situatsiooni heastada“, lisas Uduste.
OÜ Tokkot juhatuse liige Igor Terentjev kinnitas, et litsentseerimata programmid on äriühingu arvutitest kustutatud ja nende asemel on soetatud firma majandustegevuse toimimiseks vajalik legaalne tarkvara. „Me ei kasuta enam litsentsita tarkvaraprogramme ega riku kuidagi teisiti autoriõigusi. Olgu see meile heaks õppetunniks,“ märkis Terentjev. Samuti on OÜ Tokkot tasunud kokkuleppe kohase kahjutasu.
„Ettevõtted peavad kindlasti ise jälgima ja kontrollima oma tarkvarakasutust ja litsentside olemasolu. Seda saab teha näiteks läbi regulaarse tarkvarahalduse ja tarkvara legaalsusauditite. Vastasel juhul võivad äriühingule järgneda olulised riskid nagu näitas seda ka käesolev kaasus,“ ütles Uduste.
Hoolimata sellest, et Eesti majandus on üks suurima tehnoloogilise võimekusega majandusi maailmas, on tarkvarapiraatlus siin väga levinud. IDC globaalse tarkvarapiraatluse 2011. a. uuringu järgi on piraattarkvara osakaal Eestis 48 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt on see näitaja märksa madalam 33 protsenti..
