Kas Euroopa maksuparadiisid hakkavad Vene ärihiide kiusama?
„Te võite meie õigussüsteemile kindel olla," ütles advokaadibüroo Buren van Velzen Guelen oma slaidi-presentatsioonil.
Kihutustöö on toimunud juba väga pikalt ning sellel on olnud suurepärased tulemused. Venemaa suuremad nafta-, gaasi- ja kaevandustööstused ning muude valdkondade ettevõtted on oma tulud toonud Hollandisse. Nii mõnegi firma eesotsas on miljardärid, kes on president Putinile lähedased isikud. Holland ei ole ainus riik, kus liigub kümneid miljardeid Vene ettevõtete raha. Lisaks neile on ka Luksemburg, Küpros, Šveits ja Iirimaa. Suurettevõtetest on neis riikides Rosneft, Gazrom, Lukoil ja Gunvor Group, mille peakontor on Genfis.
Selle tulemusel on Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõjumise võti just maksuparadiiside käes. Just nemad saavad eelkõige mõjutada Venemaad Ukrainast tagasi tõmbuma.
„Kui saame näidata, et Hollandis tegutsevate ettevõtete omanikud on just need, kellele USA ja Euroopa Liit on sanktsioonid kehtestanud, siis peaks ka Holland neile sanktsioone kehtestama," ütles endine USA senati uurimiskomisjoni liige ning rahapesu ja maksuparadiiside ekspert Jack Blum. „Küsimus on, kui kaugele on keegi valmis minema? Kas need riigid on valmis seda tegema? Kõik teavad, et nad on tegutsenud aastaid," lisas mees.
2012. aastal oli kõige enam Venemaa raha Luksemburgis. Siin on ka näiteks Volga Groupi peakontor ja kümme allüksust. Napilt teine "varahoidja" oli Holland, kolmas Iirimaa.
Luksemburgi rahandusministeeriumist ei soovinud keegi Bloombergi küsimustele vastata.
Hollandis on 15. mail ees ootamas parlamendi-debatt, kus arutatakse, kuidas Venemaa ja Ukraina magnaadid on Hollandit maksudest kõrvale hoidmiseks kasutanud.
President Putin on viimasel ajal eriti palju rääkinud sellest, et Venemaa ettevõtted peaksid end registreerima kodumaale ja neil peaks olema läbipaistev struktuur. 2014. aasta esimeses kvartalis on Venemaalt sellele vaatamata lahkunud ligi 51 miljardit USA dollarit, USA andmetel on see täna juba 60 miljardit. Eelmisel aastal viidi riigist välja 63 miljardit dollarit.
Šveitsi ja Venemaa ärilised suhted on head ja pikaajalised. 75% Venemaa merdpidi veetavast toornaftast on Šveitsis registreeritud firmade käes. Nende seas on näiteks Gunvor.
Rosneft, Gazprom ja Lukoil on samuti tihedalt Hollandiga seotud.
Šveits jälgib olukorda
2012. aastal hoidsid Šveitsi pangad 13,8 miljardit Šveitsi frangi väärtuses Vene raha.
„Šveits jälgib tähelepanelikult, mis Ukrainas toimub. Vaatame ka, milliseid sanktsioone kehtestavad meie kõige olulisemad partnerid," ütles Šveitsi majandusministeeriumi kõneisik Marie Avet. „Me võime kehtestada uusi sanktsioone olenevalt sellest, milliseks olukord kujuneb," ütles ta.
Hollandi mure
Hollandi saatkonnas toimus eelmisel novembril seminar, kus kohalikele ärimeestele tutvustati võimalusi, kuidas Hollandis oma vara kaitsta ning makse optimeerida. Rahvusvahelise advokaadibüroo advokaat Svitlana Musienko, kes seminaril ühe esitluse tegi, ei soovinud Bloombergile teemat kommenteerida. Üks oluline boonus mida esitlusel tutvustati oli võimalus tegutseda nii, et keegi ei saa teada, kes on ettevõtte omanikud.
Osad Hollandi poliitikud on aga mures riigi maine pärast. „Ühelt poolt me kutsume neid siia ja võimaldame neil maksudest kõrvale hoida. Teisest küljest ütleme aga, et vajadusel külmutame siiski nende varad. See viimane on hea, aga miks me neid siia üldse meelitanud oleme," küsis Hollandi sotsialistliku partei parlamendifraktsiooni liige Arnold Merkies.
Hollandi rahandusministeeriumi kõneisik ütles Bloombergile, et Hollandit ei saa pidada maksuparadiisiks ning ükski ettevõte ei kasuta riiki sel eesmärgil ära. „Holland on aktiivselt Euroopa Liidu regulatsioone järginud. Me rakendame rangelt ja viivitamatult erinevaid sätteid, kaasa arvatud vajalikke meetmeid, mis on seotud rahaliste vahenditega."
"Riigid nagu Holland ja Šveits on käsist ja jalust seotud, sest väga paljuski sõlutub nende heaolu ja sissetulek kõigest, mis on seotud firmade struktureerimise ja raha ning vara peitmisega. Seda keerukate struktuuride kaudu," ütles Jack Blum. „See on keeruline küsimus. Osalt on ju seaduslik hoida oma vara teises riigis, eriti kui koduriigi majandus ei ole stabiilne. Samas kasutavad seda võimalust ära ka need kleptokraadid, kes Venemaad tühjaks varastavad."
