Uuring kinnitab: tulumaksutagastus kulub igapäevakulude katmiseks
Uuringu andmetel kulub 49 protsendil tulumaksutagastust saanud elanikel saadud rahasumma igapäevaste kulutuste katmiseks, vaid 15 protsenti plaanib hoiustamist, investeerimist väärtpaberitesse, pensionifondidesse.
„Igapäevane kulutamine oli tulumaksutagastuse levinuimaks kasutusviisiks kõigis elanike rühmades sõltumata sissetuleku suurusest, vanusest, haridusest, soost või elukohast. Saadud raha säästmisele mõtleb väga väike osa elanikest,“ märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.
Veel maksavad inimesed tulumaksutagastusest maamaksu (11%), kümnendik kasutab raha remondi tegemiseks või ehitamiseks. Mainiti ka mööbli, kodusisustuse, kodumasinate või elektroonika ning riiete ja jalatsite ostmist. Vähesed kasutaksid tulumaksutagastust enda või pereliikmete õpinguteks, reisimiseks ja harrastustele, võlgade tagasimaksmiseks või finantskohustuste vähendamiseks.
„Ka teabekeskuse teised hiljutised uurimused viitavad sellele, et Eesti elanikel ei ole harjumust või võimalust säästa. Kindlama tuleviku nimel on valmis raha säästma veidi enam kui pooled ehk 55 protsenti Eesti elanikest, kusjuures vaid 4 protsenti hindab valmidust säästmiseks suureks, 35 protsenti mõõdukaks ja 16 protsenti väikeseks. Seega võib öelda, et eestimaalaste finantskäitumist iseloomustab rahaasjade vähene ja pigem lühiajaline planeerimine,“ ütles Maripuu.
Vastvalminud tulumaksutagastuse kasutamise uuringu kohaselt ei säästa 78 protsenti elanikest tulumaksutagastust ning kasutab raha jooksvate kulutuste katmiseks. Kogu raha säästab enda sõnul 11 protsenti elanikest ja 10 protsenti kavatseb säästa mingi osa tagastatud tulumaksust. Maripuu sõnul moodustab säästjate osakaal vaid viiendiku kõigist elanikest, kes said tulumaksutagastust.
„See on märk pingelisest rahalisest olukorrast peredes ja tulumaksutagastust võetakse lisarahana, millele on rakendus kohe olemas,“ kommenteeris ta.
Tema sõnul on tulumaksutagastuse näol tegemist arvestatava summaga, mille võiks suunata isikliku rahapuhvri tekitamiseks.
„Praegu näeme, et eestimaalaste säästupuhver on väga õhuke ja paljud inimesed tuleksid peamise sissetulekuallika kadumisel toime vähem kui kuu. Ootamatute väljaminekute või sissetulekute langusega toimetulekuks peaksid inimesed tekitama endale püsiva harjumuse raha kõrvale panna. Nii tekib vajalik sääst, et toime tulla näiteks töö kaotuse või pika-ajalisest haigusest tingitud sissetuleku vähenemise või kadumisega. Täpse sissetulekute ja väljaminekute ülevaate saamiseks on oluline rahaasju pikemalt ette planeerida ning pidada pere-eelarvet. Ka tulumaksutagastuse võiks eelarvesse sisse planeerida ning suunata see vähemalt osaliselt pikaajalisemasse säästuplaani või investeeringuks,“ ütles Maripuu.
Eesti Maksu- ja Tolliametile esitas eraisiku tuludeklaratsiooni 66 protsenti küsitletutest, neist 45 protsenti üksi ja 21 protsenti ühisdeklaratsiooni. Pooltel tuludeklaratsiooni esitanutest jäi tagastatav summa alla 300 euro, kuni 50 eurot sai tagasi 17 protsenti, 51 - 100 eurot tagastati 13 protsendile ja kuni 300 eurot maksti tagasi 19 prtosendile tulu deklareerijatest. Üks kümnest tuludeklaratsiooni esitanust sai tagasi 300 - 500 eurot, üle 500 euro sai tagasi samuti üks kümnest. 18 protsenti tulu deklareerinutest ei saanud tulumaksutagastust ja 4 protsenti pidi Maksu- ja Tolliametile raha juurde maksma.
Uuringu tegi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel tänavu aprillis Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluses osales 800 elanikku vanuses 16-aastased või vanemad.
