Sorainen: Eesti maksusüsteemi areng kipub naabritele jalgu jääma
Läti kehtestas käesoleva aasta algusest sotsiaalmaksu lae. See tekitas tänuväärselt ka märksa laiema diskussiooni, kas Eesti ikka liigub oma maksusüsteemi arendamisega õiges ning jätkusuutlikus suunas, kirjutab advokaadibüroo Sorainen uudiskirjas juristi assistent Helena Kullamaa.
Lisaks rahvusvahelisele maksuplaneerimisele tegeleme oma igapäevatöös suurel määral just Balti riikide õigus- ja maksusüsteemide võrdlemise ja analüüsimisega. Selgitame klientidele, millised on põhjused, miks peaks ühe või teise tegevuse jaoks eelistama Eestit, Lätit või Leedut. Sotsiaalmaksu lae kehtestamisega sai Läti kirja järjekordse linnukese lahtrisse, miks peaksid Baltikumi tulla soovivad välismaa äriühingud oma investeeringud ja tegevuse just Lätti viima.
1990ndate lõpust on sellistes võrdlusolukordades olnud eelis Eestil ning seda on olnud ka kerge põhjendada – eelduslikult lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, kasumi maksuvaba reinvesteerimist võimaldav tulumaksusüsteem, vähestele väljamaksetele kehtivad kinnipidamiskohustused jne. Viimasel ajal kipub aga üha enam analüüsidest jõudma tõdemusele, et Eestit ei saa enam soovitada maksunduslikult kõige ratsionaalsema kohana ettevõtlusega tegelemiseks. See kaalukauss langeb üha enam ja enam Läti poole kaldu.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on kõigest üks viimasel ajal silmatorkavatest lahendustest, kus Läti Eestile silmad ette annab, ning teeb seda, mille poolest meid varasemalt maailmas tunti – ettevõtjatele soodsa keskkonna loomine. Lätis kehtib äriühingutele 15%line tulumaksumäär, maksuvabastus aktsiate võõrandamisel ning soodne maksusüsteem valdusettevõtetele ja mikroettevõtetele ning paljud maksusoodustused. Kõik need meetmed aitavad kaasa ettevõtluse arendamisele, uute töökohtade loomisele ning toob sellega veidi pikemas perspektiivis kaasa ka tööhõive ja maksutulude tõusu. Eesti viimase aja maksuõiguse arenguid vaadates ei saa aga samalaadseid kiidusõnu öelda ning ümbruskonna maksukonkurentsis kipume üha enam tahaplaanile langema.
Läti ei ole nimelt ainus, kes meie regioonis ettevõtluse arendamisest huvitatud isikute investeeringud endale tõmbab. Ka Soome astub samme ettevõtjate soodustamiseks - 2014. aasta algusest alanes ettevõtte tulumaks seal 24,5%lt 20%le. Leedu propageerib oma vabamajandustsoone ja hoolitseb ka väikeettevõtluse arendamise eest, pakkudes 5%list tulumaksumäära ettevõtetele, millel on alla 10 töötaja ja tulu alla 289 000 euro aastas.
Eesti on aga võtnud suuna pigem lühiajalistele ja ettevõttevaenulikele maksu kogumise lahendustele (nt kiirustades vastu võetud 1000 euroste arvete deklareerimise kohustus, mis põhiseaduslikkuse kontrolli ei läbinud). Sellised käigud ei jäta aga Eestist muljet kui stabiilse ettevõtluskeskkonnaga ettevõtjasõbralikust riigist ning klientidele on üha raskem seletada, miks nad peaksid oma investeeringute sihtkohaks valima Eesti ja mitte naaberriigid.
Viimasel ajal arutlusel olnud maksumuudatused viitavad sellele, et riik soovib maksurahasid koguda ettevõtjaid koormavamate lahendustega – mitte ettevõtluskeskkonda soodustavate võtetega, mis pikemas perspektiivis tooksid kaasa suurema maksutulu ja heaolu.
Julgustame ka Eesti seadusandjat vaatama maksusüsteemile ja maksu kogumisele veidi pikema perspektiiviga kui vaid järgmise aasta eelarve ning mõtlema muudatuste peale, mis tagavad riigile tulud ka viie, kümne ja viieteistkümne aasta pärast. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine oleks sellel teel heaks alguseks, kuid vaja oleks minna edasi: tulumaksumäära langetamiseks tuleb võtta 15% siht, olulise osaluse müügikasum, litsentsitasud ja rahvusvahelise kaubanduse tulu tuleb dividendimaksust vabastada.
Need sammud muudaksid meie ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ning võimaldaks lähinaabritega paremini konkureerida.
