„Arvestades Ukrainas toimuva ettearvamatust ei saa ma välistada midagi, kui 3,5 miljardi dollari suurust probleemi gaasivõlaga ei lahendata,“ märkis Tšižov.

„Kust nad selleks raha võtavad? Arvatavasti IMFist – teisi allikaid ma praegu ei näe, kuna Euroopa Komisjon pole maksevõimeline. Niisiis on täna püsti küsimus, kas IMFi vahendeid saab gaasivõla kustutamiseks kasutada ja kas sellest rahast jätkub,“ selgitas ta.

Skeem, mille alusel hakkaks Ukraina Euroopa kaudu gaasi saama - gaas tuleks panna Ukraina ja Poola ning Ungari ja Slovakkia vahelistes torudes tagurpidi voolama ja Ukraina ostaks gaasi Euroopa turult - on Tšižovi hinnangul puhtalt sümboolne lahendus. Tehniliselt oleks see küll teostatav, kuid „ei anna Ukrainale võimalust Vene gaasist loobuda“. Saadik viitas ka sellele, et seni ei räägita kõva häälega sellest, mis hinnaga Ukraina seda gaasi saama hakkaks. „Ma lihtsalt ütlen, et Kiievi jaoks ei tuleks see odavam kui Vene gaas,“ märkis diplomaat.

Tšižov nimetas „publiku töötlemiseks“ ka kõiki jutte veeldatud gaasi tarnimisest Euroopasse, samuti kildagaasi sissetoomist USA-st.

„Võib täie kindlusega öelda, et hind tuleb kui mitte poolteist korda, siis kindlasti 30 protsenti kõrgem kui Vene gaasil. Ei tasu arvata, et USA oma huvid kõrvale jätab. Kui sealt hakataks suurtes kogustes LNG-d maailmaturule eksportima, lükkaks see kohe gaasihinna USAs üles. Miks nad peaksid sellest huvitatud olema?“ esitas ta retoorilise küsimuse.

Moskva teatas täna hommikul, et rakendab alates selle aasta juunist Ukraina suhtes ettemaksurežiimi – gaasivõla tõttu peab Ukraina järgmise kuu gaasitarnete eest ettemaksu tegema.

Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak ütles, et selline samm on kooskõlas 2009. aastal Gazpromi ja Naftogazi vahel sõlmitud lepinguga, vahendab RIA Novosti.