Ettevõtjate hinnangul ei ole korruptsioon erasektoris levinud
Kaubanduskoda tegi hiljuti oma liikmete seas erasektori korruptsiooni teemalise küsitluse. Küsitluse eesmärk oli teada saada, kas ettevõtjate arvates on korruptsioon erasektoris levinud. Selgus, et ettevõtjad ei pea erasektori korruptsiooni ettevõtluse takistajaks, kirjutab koja ajakiri Teataja.
Mis on erasektori korruptsioon?
Lühidalt öeldes on korruptsioon ametialase positsiooni ärakasutamine isikliku kasu saamiseks. Kui tavaliselt peetakse korruptsiooni avaliku sektori nähtuseks, siis tegelikkuses võib korruptsioon aset leida ka era- ja kolmandas sektoris. Rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International andmetel moodustavad suurema osa erasektorit puudutavatest korruptiivsetest tehingutest hoopis eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud ehk niinimetatud business-to-business korruptsioon. Peamine erasektori korruptsiooni põhjus on, et tehingute tegemine on usaldatud töötajatele, kelle tegevuse üle on üsna keeruline järelevalvet teostada. Järelvalve puudumine võimaldab töötajal teha ettevõttele kahjulikke tehinguid, saades sellest isiklikku kasu.
Ettevõtjad ei pea erasektori korruptsiooni ettevõtluse takistajaks
Kaubanduskoja küsitluse tagasiside oli positiivne. Selgus, et ettevõtjate arvates ei ole erasektori korruptsioon levinud. Samuti ei takista korruptsioon ettevõtlust. Üle poole vastanutest leidis, et korruptsioon ei ole tema äritegevust takistanud.
Küsitluse tulemusena selgus, et korruptsioon on eelkõige levinud suuremates ettevõtetes, kus tehingute sõlmimine firma nimel on töötajate pädevuses. Juhatusel ja ettevõtte omanikel puudub piisav ülevaade sõlmitavatest tehingutest. Vähene kontroll ja järelevalve on kaasa toonud olukordi, kus töötaja sõlmib ettevõttele kahjuliku tehingu, saades sellest isiklikku kasu. Näiteks ostujuht sõlmib juhatuse või omanike teadmata salakokkuleppe, et ostab toorainet sisse ainult ühelt pakkujalt. Vastutasuks maksab toorainepakkuja ostujuhile sularahas igakuist tasu.
Ettevõtjad tõid välja, et erasektori korruptsiooni leidub ehitussektoris. Näiteks on praktikas ette tulnud olukordi, kus ehituse järelevalve kooskõlastab ebakvaliteetse töö, mis toob kasu töövõtjale, kuid mitte tellijale. Vastutasuks saab järelevalve töövõtjalt tasu.
Ettevõtjad teavad leebusprogrammist vähe
Kartelliks loetakse samal kaubaturul tegutsevate ettevõtjate vahelist koostööd, näiteks kokkulepet, millel on ainult konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg ning millel pole mingisugust kasulikku mõju. Leebusprogramm on kriminaalmenetluse lõpetamine või karistuse vähendamine selle kartelli osapoole suhtes, kes on esimesena õiguskaitsele teatanud kartellikuriteost.
Näiteks erialaliit sõlmib oma liikmetega kokkulepe, mille kohaselt peavad kõik liidu liikmed lähtuma oma teenuste müügil hinna alammäärast. See tähendab, et keegi ei tohi müüa teenust alla teatud hinnapiiri. Kui üks erialaliidu liikmetest teataks taolisest kokkuleppest õiguskaitseorganile, siis tema suhtes võidakse kohaldada leebusprogrammi – kriminaalmenetlus lõpetatakse või vähendatakse karistust.
Küsitluse tulemusena selgus, et leebusprogrammist teatakse vähe. Pooled vastanutest olid leebusprogrammist midagi kuulnud, kuid detaile ei teadnud. 38% vastanutest ei olnud leebusprogrammist midagi kuulnud.
Kuidas erasektori korruptsiooni vähendada?
Palusime ettevõtjatel pakkuda välja ideid, kuidas erasektori korruptsiooni vähendada. Ettevõtjad leidsid, et peamine on kujundada ühiskondlik korruptsioonivastane hoiak. Korruptsiooniteemalised koolitused ja juhised aitaksid kasvatada ettevõtjate teadlikkust korruptsiooni olemusest ja ennetada probleeme.
Korruptsiooni on võimalik ennetada, kui ettevõttel on töötajate tegevuse ja otsuse üle rohkem kontrolli. Seda on võimalik saavutada näiteks organisatsioonisiseste reeglite ja protseduuride kehtestamisega. Läbipaistvust aitaks tagada ka organisatsioonisisene järelevalve.
