"Nii nagu ootasin, oli peamiseks langussektoriks transpordisektor. Lisaks kahanesid veel kinnisvarasektor ja energeetika. Samuti sugugi mitte üllatuslikult," kommetneeris Arumäe.

Analüütik märkis, et ehitust pole Statistikaamet eraldi küll välja toonud, kuid ilmselt oli ka see üks peamisi langussektoreid. "Sektorid, mis siiani olid kasvu vedavad sektorid, on kasvus aeglustunud, sealhulgas töötlev tööstus. Seega ühe järeldusena võib välja tuua, et majanduse nõrkus on levinud laiemaks kui see eelmisel aastal oli, kuid ilmselt on ikkagi mõni valdkond, kus ka kasv on säilinud," ütles Arumäe.

Ta viitas aga sellele, et eksport oli esimeses kvartalis languses ja see ei tõota paranevat majanduse väljavaadet ka järgmiseks kvartaliks.

"Kui eelmise aasta neljandas kvartalis majandus kvartaliga ei suurenenud ega vähenenud, siis selle aasta alguses on suund võetud selgelt kahanemise poole ja kvartaliga langes majanduse maht 1,2 protsenti. Langus ilmselt jätkub ka teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga, kuigi oodatavalt väiksemas määras. Majanduse aastakasvu positiivseks taastumist ootaks ma kõige varem järgmisel aastal," nentis Arumäe.

Ta lisas, et SKP number esimese kvartali kohta kinnitab tema varasemalt rõhutatud tõdemust SEB prognoosi kohta käesolevaks aastaks. "0,5 protsendiline kasv aasta kokkuvõttes on ikkagi pigem positiivses ääres ootus ja eeldab seda, et aasta teises pooles välisnõudlus paraneb. Vägagi tõenäoliselt võib terve aasta ikkagi miinuses lõppeda," ütes Arumäe.

Kas muretsemiseks on põhjust?

"Sõltub, millised ootused varem olid ja kas varasemalt tehtud otsused olid kooskõlas käesoleva situatsiooniga. Kuna langus ei ole majanduses ühtlane, ei ole ka inimeste olukord selles sarnane. On inimesi, keda langus puudutab rohkem ja teisi, keda see vähem puudutab. Üldises plaanis suurendab see kindlasti ka ebakindlust majanduses tervikuna ja tähendab nii mõnelegi ettevõttele ja ka riigile taas kohandumisplaanide elluviimist," kommenteeris Arumäe.