Aastases arvestuses oli SKP reaalne maht 1,9 ja eelneva kvartaliga võrreldes 1,2 protsenti väiksem. Reaalkasvu pärssisid vähene energiatarbimine sooja talve tõttu, endiselt tagasihoidlik nõudlus Eesti ekspordi järele ja kinnisvara hinnatõus, märkis rahandusminsiteerium.

"SKP nominaalkasv, mille kohta esialgu statistilised andmed puuduvad, oli maksulaekumiste põhjal tõenäoliselt siiski kiire. Seega oli üheks reaalse SKP languse põhjuseks sarnaselt eelnevatele kvartalitele kiire hinnatõus mõnedes valdkondades," märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Reaalse SKP vähenemisega on tema sõnul aga vastuolus töötajate palgatulu jätkuvalt kiire kasv, mis maksu- ja tolliameti andmetel oli esimeses kvartalis sarnaselt eelmise aasta teise poolega pea 8 protsenti. "Kiire sissetulekute kasv ja suhteliselt kõrgel püsiv tarbimisjulgus andsid positiivse panuse jaekaubandusse, kuid mitmetel ekspordile orienteeritud tegevusaladel jätkus tellimuste vähesuse tõttu ekspordimahtude langus," ütles Aben.

Analüütik osutas, et kuigi eksporti piirab Venemaa ja Soome majanduse madalseis, peaks kohalike tööstusettevõtete ekspordimahte aitama kasvatada tugevnev Euroopa liidu majandus. ELi majandusaktiivsuse indeks on tõusnud viimaste aastatel kõrgeimale tasemele ning ELi majanduskasvu perspektiiv on kindlamal alusel kui eelnevatel aastael. Eesti puhul väljendub see kiires ekspordi kasvus Saksamaale.

"Esimese kvartali arenguid saab konkreetsemalt kommenteerida pärast detailsemate SKP andmete avalikustamist kuu aja pärast. Siis selgub ka palgatulu ja ettevõtete kasumite muutuse struktuur tegevusalade lõikes. Eesti SKP reaalkasvu taastumisele peaks soodsalt mõjuma ka Läti ja Leedu esimese kvartali majanduskasvu püsimine 3 protsendi lähedal," lisas Aben.