„Oleme teemast teadlikud ja jälgime loomulikult tähelepanelikult ka oma süsteeme. Kuid pean juhtima tähelepanu, et tegemist ei ole e-panganduse turvariskiga/veaga, vaid kasutajapoolse kasutusveaga. Meile teadaolevalt Eestit see veel ei puuduta. Eestit kaitseb ID kaardi suhteliselt suur kasutamine ning lihtsamate logimisviiside (paroolikaart) kasutuslimiidid. Seetõttu ei ole meie turg petturitele atraktiivne," ütles Pae.

Küll on tema sõnul näha, et petukirjade koostamisel nähakse märksa rohkem vaeva. Seetõttu tasub olla tähelepanelik ja kahtlustuste korral alati kirja saatnud ettevõttega ühendust võtta.

„Seda tasub teha telefonitsi, mitte klikkides saadetud linke. Sealjuures võiks telefoninumbri otsida pigem firma kodulehelt, nii jõutakse kindlasti päris firmani," soovitas Pae.

Kuidas aga jõuab pankadeni info, et mingid kurikaelad on neid oma petuskeemis ära kasutamas?

„Erinevad kanalid võivad olla - panga enda monitooringusüsteemid, klientide kaebused, politsei jne. Nagu ka Soome artikli all olevad kommentaarid näitavad, on eestlaste turvateadlikkus üldiselt päris hea ning kliendid saadavad kahtlased sõnumid tavaliselt meile või politseile uurimiseks edasi," ütles Pae.

Mida saame teha, et end kaitsta?

„Rohkem saame teha kõik koos kasutajatena. Kui kasutame kõik ID kaarti või mobiil ID'd, hoiame arvuti tarkvara ja viirusetõrje uuendatuna, siis pole meie turg atraktiivne sellistele katsetele. Sellisel juhul ei tulda ka meie ühiskonna kergeusklikumaid liikmeid ründama," rääkis Pae.