Et häkkerite elu lihtsamaks teha, avaldas Smitt Facebookis ka oma id-koodi. Rahasummat lootev häkker peab hääletussüsteemi sissepääsu fakti ka tõestama, mitte lihtsalt juhuslikult Smitti soosiku nime ära arvama.

Seadusesilma jaoks kinnitab Smitt, et tegemist on sotsiaalse eksperimendiga ning ta ei kalluta kedagi kriminaalsele tegevusele.

Smitt pani oma teate välja hääletamise esimesel päeval ning päeva kokkuvõtteks ei olnud temaga ühendust võtnud keegi peale Eesti politsei, kes Smitti kinnitusel oli saanud mitmeid küsimusi seoses võimaliku e-hääletussüsteemi vastase ründega ning tundis huvi tema sammu motiivide vastu.

Smitt kinnitab, et esiteks ta ei usu, et keegi suudaks meie e-hääletuse süsteemi sisse murda. Teiseks ei usu ta, et vajalike teadmiste ja kogemustega inimesed tahaksid seda isegi üritada ning kolmandaks on tema samm provokatiivne teade kõikidele neile „sõltumatutele ekspertidele,“ kes väidavad, et e-valimised ei ole turvalised.

Rahvusvaheline välisekspertide meeskond teatas esmaspäeval, et meie e-valimiste süsteem ei ole turvaline ning soovitasid Euroopa Parlamendi valimistel e-valimisi mitte kasutada.

Ekspertide meeskond ehitas enda selgituste kohaselt Eesti e-valimiste keskkonnast oma laboris koopia ja proovis seda seejärel pahatahtlikke kräkkereid matkides lahti murda. Uurijaid šokeeris, kui mitmest kohast ja kui kergelt oli võimalik e-valimiste tulemusi pahatahtlikult muuta.
Valimiskomisjonile eksperdid enne pressikonverentsi oma uuringu täisteksti teatavaks ei teinud.

President Toomas Hendrik Ilves teatas eile Twitteris, et tegemist ei ole sõltumatu, vaid pigem ühe partei juhitud ja rahastatud raportiga. Tõsiseid analüüse ei tehta presidendi sõnutsi kui PR-kampaaniat.