„Usun, et umbes 70% meie inimestest oleks valmis prügi sorteerima, kui selleks oleks välja mõeldud mugav lahendus ning hinnaga soodustataks sorteeritud prügi vedamist,“ rääkis Pesti keskkonnaseminaril.

„Veidi rohkem kui saja aasta jooksul on maailma energiatarbimine kasvanud kaheksa korda ja rahvastiku arv suurenenud 6-7 korda, seega on oluliselt kasvanud ka jäätmete maht. Eestis tekib aastas inimese kohta umbes 330 kg prügi. Hea motivatsiooni prügi sorteerimiseks on leidnud Holland, kust olmeprügi transport maksab palju, kuid sorteeritud jäätmete äravedu on tasuta,“ Lisas Pesti.

Aega, mil Eestis hakataks näiteks energiatootmiseks mineva prügi eest klientidele maksma, Pesti sõnul tulemas pole.
„Laias laastus võib öelda, et prügi ladestamine ehk keskkonda jätmine on jäätmehierarhia madalaim tase, taaskasutus ja energiatootmine aga kõrgemad. Samas on prahist energia saamine tunduvalt ebaefektiivsem kui kivisöe kütmine ehk selleks, et saaksime inimestelt prügi tasuta ära vedada, peaks kivisöe hind tõusma vähemalt 2,5 korda,“ selgitas Pesti.

Ta lisas, et sellised jäätmepõletustehased nagu Eestis pole maailmas sugugi tavalised, sest investeering neisse on suur, kuigi edasisel energiatootmisel ei pea maksma keskkonnatasusid nagu prügi ladestuse puhul.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.