Tallinna Vesi esitas kaebuse Euroopa Komisjonile 2010. aastal seoses Riigikogu 2010. aastal kehtestatud monopolide ohjeldamise seadusega, mida üritatakse tagasiulatuvalt kohaldada veeteenuse valdkonna ja ettevõtte tariifikujundusele. Sealjuures ei viinud Euroopa Komisjon oma seisukohta kujundades läbi regulatsioonis kasutatava metoodika üksikasjalikku analüüsi ega andnud sellele oma kommentaare, kirjutab ettevõte täna saadetud börsiteates.

Euroopa Komisjon kinnitas, et AS-i Tallinna Vesi ja Tallinna linna vahel sõlmitud Teenusleping sisaldas majandustegevust puudutavaid tingimusi, milles lepiti kokku erastamise ajal. Euroopa Liidu Komisjon nõustus seeläbi, et seaduse muutmisega muudeti erastamisel kokkulepitud tingimusi, mis mõjutavad Tallinna Vee majandustegevust. Euroopa Liidu Komisjon kinnitas ka, et see võib kaasa tuua vastavate Eesti riigiasutuste vastutuse ja võimaliku kahjuhüvitise nõude.

See kinnitus on teravas vastuolus Eesti riigiasutuste poolt Eesti kohtutele esitatud seisukohtadega, et erastamisleping ei olnud õiguspärane ja oli seetõttu algusest peale kehtetu, märgib ettevõte oma teates.

Euroopa Komisjon selgitas, et kaebuse asjaolude uurimine ei mõjuta mingil viisil kohtuasja menetlust Eestis. 

„Komisjoni poolsed kaebuse uurimise tulemused ei mõjuta Eesti kohtutes toimuva vaidluse menetlust," kommenteeris Euroopa Komisjon.

Lisati, et Eesti kohtud peavad kindlaks tegema, kas antud seadusemuudatus põhjustas AS-le Tallinna Vesi õigusvastast kahju ja kui põhjustas, siis kuidas tuleb see ettevõttele hüvitada.

AS Tallinna Vesi jätkab oma õiguste kaitsmist Eesti kohtutes. Hiljuti teavitas ettevõte Eesti Vabariigi Valitsust Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu alusel alustatavast võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest.

Seoses Euroopa Komisjoni otsusega kavatseb Tallinna Vesi küsida juriidilist nõu Euroopa Liidu Ombudsmani ja/või Euroopa Kohtu poole pöördumise osas.