"Riigikogu menetluses oleva nn apteegieelnõuga planeeritav hulgi- ja jaemüügituru lahutamine ei ole mingil moel seotud apteegituru geograafilise korraldamisega või apteegiteenuse kättesaadavuse
parandamisega maapiirkonnas, mis on eelnõu algatamise ja erakorralise menetlemise ajendiks tulenevalt Riigikohtu otsusest. Seetõttu on taoliste omandipiirangute menetlemine erandkorras ja erakorraliselt lühikeste menetlustähtaegadega põhjendamatu," ütles Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu juhataja Kristjan Vilosius.

Liit viitab sellele, et niivõrd ulatuslikku mõju omavaid muudatusi regulatsioonides, mis nõuavad ligikaudu 200 apteegi omandistruktuuri muutust, ei saa läbi viia adekvaatsete mõjuanalüüsideta. Need on aga praegu puudu. Liidu hinnangul selline tegevus vastupidiselt hoopis halvendab apteegiteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti.

"Nii Vabariigi Valitsus, Õiguskantsler, Sotsiaalministeerium, Konkurentsiamet kui ka Ravimiamet on juhtinud tähelepanu omandipiirangute mõjuanalüüsi puudulikkusele ja rõhutanud, et põhiõiguste niivõrd intensiivse riive kehtestamisele peab eelnema eriti põhjalik kompleksanalüüs. Eelnõus puudub rakendussäte omandipiirangute muudatuse jõustumise kohta, samuti pole eelnõus kirjeldatud, kuidas riik kavatseb läbi viia ravimite hulgimüüjate omandi sundvõõrandamise või neile kuuluvate apteekide sulgemise, kuidas teostatakse järelevalvet ja millised on sanktsioonid," märkis Vilosius.

Liit rõhutas, et Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud asutamispiirangute asendamisvajadus ei õigusta teiste põhiseadusevastaste piirangute kehtestamist.

"Ettevõtlusvabaduse riive õigustuseks ei saa olla üksnes ravimite hulgimüüjate kontrolli vähendamine apteekide üle ja/või apteegiteenuse sõltumatus. Riive õigustuseks saab olla mingi konkreetne hüve. Isegi sel juhul peavad piirangud olema eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed," seisab liidu teates.