Teenusmajanduse Koda: oleme presidendi otsuses pettunud
Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kristina Narusk ütles, et koda on pettunud president Tooma Hendrik Ilvese otsuses kuulutada välja käibemaksuseaduse muudatus, mis selle algatamisest peale saanud kõigi ettevõtjate esindajate karmi kriitika osaliseks. Lähipäevil pöördub koda õiguskantsleri poole, saamaks hinnangut seaduse põhiseaduspärasuse kohta.
Narusk nentis, et presidendi otsus ei tulnud neile ka väga suure üllatusena.
„Neile argumentidele, mille president välja tõi, kui ta seaduse eelmisel korral tagasi lükkas, püüti ju eelnõu koostajate poolt näiline lahendus leida, aga eks me pettunud loomulikult oleme. President on ikkagi ettevõtjasõbralik inimene Eesti ühiskonnas, väga paljud ettevõtjad hindavad tema arvamust ning väärtustavad tema tegevust. Meil oli lootus, et ta hoiab oma kindlat liini lõpuni välja, kuid ei läinud nii,“ rääkis Narusk Ärilehele.
Teenusmajanduse Koja juhatuse esimehe Yrjö Ojasaare sõnul otsustati 14. Mail toimunud juhatuse koosolekul ühehäälselt, et juhul, kui president kuulutab käibemaksuseaduse välja, pöördub koda õiguskantsleri poole. Teenusmajanduse Koda on jätkuvalt seisukohal, et eelnõus kirjeldatud muutused toovad kaasa ebamõistliku halduskoormuse ning selliste meetmete kehtestamine ei ole majanduslikult piisavalt põhjendatud.
„Meie hinnangul ei ole näiteks õige, et suhteliselt väikest osa ettevõtteid puudutava probleemi lahendamisel karistatakse kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Seda enam, et eelnõust ega analüüsist ei tulnud välja, kas sellel meetmel ka tegelikku mõju on neile ettevõtetele, kes riiki petavad,“ selgitas Narusk.
Samuti polnud eelnõus piisavat ülevaadet sellest, kui kulukaks selline seadusemuudatus ettevõtete jaoks läheb. „Oli küll hinnang, kui palju raha võiks riigieelarvesse juurde tulla, aga selle kõrval ei olnud arvutusi, mis see kõik ettevõtetele maksma läheb, kes peavad kas oma infosüsteeme muutma või sisseostetud raamatupidamisteenusele juurde maksma,“ märkis Narusk.
Kolmas Teenusmajanduse Koja peamine etteheide puudutab nn superandmebaasi loomist ja sellega kaasnevaid riske. „Eriti just viimasel ajal see teema Euroopa Liidu õigusega seoses aktuaalseks muutunud – sisuliselt hakatakse koguma andmeid absoluutselt kõige kohta, ilma et oleks piisavat põhjendust, miks maksuametil sellist superandmebaasi vaja on ja kuidas seda täpselt kasutama hakatakse. Euroopa Komisjonis liiguvad asjad pigem vastupidises suunas. Meil aga hakatakse koguma andmeid kõikide tehingute kohta, mis Eesti tehakse, samas pole piisavalt selgitust, kuidas neid andmeid töötlema hakatakse ning kas selline massiline tehinguandmete kogumine on ikka põhjendatud või mitte. Sisuliselt raporteerivad kõik ettevõtted maksuametile oma ärisaladusi,“ rääkis Narusk.
