Putin kehtestab venemaalastele varjatud Krimmi maksud
Venemaa presidendi Vladimir Putini administratsioon kavatseb katta Krimmi annekteerimise vohavad kulud, käies rehaga üle maksumaksjate pensionimaksetest, tõstes kommunaalteenuste hindu ning tühistades suuri infrastruktuuri arendamise projekte ja suunates raha ümber, teatab USA-s baseeruv portaal Eurasianet.org.
Kreml on otsustanud kulutada föderaaleelarve kogu „kriisivastase fondi“ Krimmi valitsusaparaadi ja majanduse toetamiseks 2014. aastal. Enamik sellest fondist on pärit venemaalaste 2014. aasta pensionimaksetest, mida on kokku 243 miljardit rubla (5,16 miljardit eurot). Nüüd seda raha ei investeerita, vaid valitsus pigem „laenab“ seda. Raha ei tagastata kodanike isiklikele pensionikontodele, selle asemel hakkavad nad saama „pensionipunkte“. Neil punktidel on rahaline väärtus, mis on aga ebaselge ning millega Venemaa valitsuse pensionifondi juhtivad ametnikud võivad meelevaldselt manipuleerida, kirjutab Eurasianet.org.
Venemaa majandusarengu ministeerium on lisaks teatanud, et valitsus kavatseb 2017. aasta lõpuks tõsta elektri hinda 16,3 protsenti, mitte 11,2 protsenti, nagu varem planeeriti, selgub raportist, mida levitas uudisteagentuur Interfax. Ministeeriumi avalduses öeldi, et hinnatõusu on vaja Krimmi ja Kaliningradi oblasti energiasüsteemide ülekandevõime suurendamise ja töökindluse tagamise finantseerimiseks.
Esialgsetes hinnangutes pakuti, et Krimmi annekteerimisega seotud kulud on umbes 50 miljardit dollarit, mida on umbes sama palju kui Moskva kulutas Sotši olümpiamängude korraldamisele. Ametnikud hakkavad aga tunnistama, et kulud tõusevad tõenäoliselt hüppeliselt, sest Krimmi kohalik majandus paistab sööstvat krahhi suunas. Poolsaar on raskes sõltuvuses turismist ning esialgsed andmed näitavad, et sellesuvine turismihooaeg ähvardab tulla annekteerimisega seotud asjaolude tõttu ajaloo halvim.
Venemaa majandusarengu minister Aleksei Uljukajev paljastas varsti pärast kriisivastase fondi Krimmile eraldamisest teatamist, et Krimmi igapäevaste kulutuste rahastamine nõuab ainuüksi sel aastal veel 130 miljardit rubla (2,76 miljardit eurot), ning lisas, et 2015. ja 2016. aastal peab aastasi kulutusi veelgi mõnevõrra suurendama.
Kriisifondi kasutatakse niiöelda jooksvate kulude katmiseks. Seda raha ei kulutata teedele, energiasektorile ega elamuehitusele või kommunaalteenuste infrastruktuurile, vaid pigem Krimmi jooksvate vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas valitsussektori töötajate palkade tõstmiseks, ütles üks Vene ametnik portaalile NEWSru.com.
Mai keskel teatas Kreml, et Krimmi infrastruktuuri arendamiseks on tühistatud kaks suurt infrastruktuuriprojekti Siberis ja Põhja-Kaukaasias ning ümber suunatud raha, kokku 112 miljardit rubla (2,38 miljardit eurot) suunatakse Krimmi. Mõned kõrged ametnikud polnud sellega nõus, näiteks transpordiminister Maksim Sokolov lubas tühistatud projektide eest võidelda.
Tundub, et veel paljud infrastruktuuriprojektid üle Venemaa on ohus. Kahe seni tühistatud projekti alt vabanenud raha katab vaevalt pool ühe suure Krimmiga seotud projekti – Krimmi ja Venemaad ühendava silla - kavandatud maksumusest.
Kodanike pensionimaksete kõrvaldamine Kremli poolt võib jätkuda aastaid, eriti kui energiaekspordi tulud hakkavad langema. Lisaks Krimmi infrastruktuuri vajadustele tõusevad Venemaa valitsuse pensionikohustused ja administratiivkulud. Suuri summasid võtavad annekteerimisega tehtud kahjud. Näiteks Krimmi veega varustamisega piiramine Ukraina poolt toob oodatavasti kaasa poolsaare põllumajandustoodangu drastilise kahanemise ning hävitab viinamarjaistandused ja puuviljaaiad, teatas Venemaa põllumajandusminister Nikolai Fjodorov.
„Kreml ei ole isegi alustanud [Krimmi] infrastruktuuri investeerimist, kuid on juba ära kasutanud suurema osa reservfondidest ning peab appi võtma võtmetähtsusega sotsiaal- ja infrastruktuuriprojektide rahata jätmise mujal Venemaal,“ ütles repressioonide hirmus anonüümseks jäänud Krimmi analüütik. „Putin on kulutanud miljardeid ja peab kulutama palju rohkem igasugustele „kriisiolukordadele“ Krimmis, mis Venemaa rahast tühjaks imevad, kuid ei too midagi sisse.“
