Inimesed peavad end rahandus­teadmistelt tegelikust targemaks

Ka pikaajalise kapitalismitraditsiooniga riikides eksivad inimesed lihtsatele rahandusküsimustele vastates. Seejuures kipuvad paljud oma finantskirjaoskust tegelikust paremaks pidama.

Põhitõdede mittetundmine muudab rahaasjade plaanimise keeruliseks. Oluline on ju oskus raha paigutada ja hinnata, kui palju on näiteks pangakontol olev summa väärt tulevikus – milline võiks olla selle ostujõud aasta pärast. Kõrval on ära toodud kolm üpris algelist rahandusküsimust. Venemaal leidus inimesi, kes suutsid kõigile õigesti vastata, ainult 4%. Tulemuses on tõenäoliselt süüdi sotsialismiaja pärand, mil ei pidanud sääraste küsimustega pead vaevama. Kiita ei saa siiski ka pika kapitalismitraditsiooniga riikide tulemusi. Ameeriklastest suutis täiesti puhta tulemuse saavutada 30% vastajaid, rootslastest veidi üle viiendiku. Ega sakslastegi 53% eriti hiilgav tulemus ole.

Loe edasi, et teada saada, millised on eestlaste teadmised rahaasjadest ja miks tasub neilgi, kes oma teadmisi heaks peavad, end täiendada.