Rail Balticu trassivalikud: MÕMM ehk minu õuest minge mööda!
Harjumaa valdade esindajad arutasid täna Rail Balticu trassialternatiividega seonduvaid küsimusi. Kas Harjumaa trassivalikutes on kokkulepe võimalik või takerdume kohtuprotsesside rägastikku? Kuidas täna tehtud valikud määravad projekti edukust aastakümnete pärast? Kellele on kasulik looduse ja inimese vastandamine?
Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots leidis, et Rail Balticu küsimuses on tekitatud Harjumaa valdade vahel suur segadus ja vastasseis on loodud ka kodanike vahel. "Me näeme Rail Balticu planeerijate läbikukkumist, sesttrassiga ähvardatakse minna üle inimeste kodude. Omavalitsused on samuti tülli aetud, sest kui raudtee ehitatakse kõige odavama variandi järgi lihtsalt tammi peale, ei taha keegi teed enda külla," rääkis Ots. "Mul on ministeeriumile palve, et kõiki võimalikke trasse käsitletakse võrdselt. Et ei oleks eelhoiakuid ka näiteks Nabala suhtes."
Riigiressursside Keskus OÜ juhil Teet Saareperal on suurejooneline plaan, kuidas raudteed ka meie kohalike elanike transpordivõimaluste parandamiseks ära kasutada. "Kui muidu on kõigi suhtumine MÕMM ehk minu õuest minge mööda, siis minul on kujunenud selge nägemus, kuidas Rail Balticut ehitama peaks."
"Otstarbekas oleks rajada Rail Balticu trassivariant 12A reisijate kiirrongi liikluseks sihtjaamaga Ülemistel. Muuga sadamasse suunduvate kaubavedude jaoks tuleks rajada täiendav trassikoridor Sakust Muuga sadamani Tallinna ringtee joonel."
Saarepera leiab, et rööpaid ei peaks panema sohu või looduskaitsealale, sest raudteel on ju reaalselt midagi vedada vaja. "Mitu korda olete käinud Leedus või Saksamaal? Aga mitu korda tööle lähete? Seega tuleks raudteed ära kasutada ka kohaliku transpordikorralduse hüvanguks."
Kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust korraldatud arutelul oli kohal ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda, kelle sõnul on loomulik, et Harjumaale raudtee rajamine ongi kõige keerulisem, sest siin elab kõige enam inimesi, siin on rohkem ettevõtlust ja ka looduslikke eripärasid. "Me rõhutaksime veelkord, et riigil ei ole täna ühtegi eelistust ühegi trassi suhtes. Lõpetame kõikide trasside analüüsid ja võrdlused järgmisel nädalal ja hakkame neid siis järjekordselt inimestele presenteerima," rääkis Ruuda. "Suvel hakkavad pihta juba järgmised avalikustamised."
