Küsitlus: kui palju ettevõtjad tegelikult firmaautot erasõitudeks kasutavad?
"Euroopa juhtivate uurimisinstituutide" avastatud era- ja firmasõitude osakaalust 50:50 jäi tegelik tõde äärmiselt kaugele, nentis Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat, kes palus liidu liikmetel mõnda aega eriti hoolsalt erasõitude üle arvestust pidada ja tulemustest raporteerida.
Üks kõige kibedamaid vaidlusi firmaautode käibemaksustamise muutmise juures keerleb firmaautode kasutamise omatarbe osakaalu ümber. Seadusekirjutajate nägemuses kasutatakse firmaautosid omatarbeks keskmiselt 50 protsenti ja lähtuvalt sellest on paika pandud ka sisendkäibemaksu maha arvamise piirang. Sellist omatarbemäära ei pea aga realistlikuks mitte ükski ettevõtjate esindaja.
Lisaks AMTELile korraldas palus ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon oma liikmetelt andmeid, kas ja kui palju erasõite siis tehakse.
AMTEL tegi valimi liidu liikmetest ja nende filiaalidest läbilõikena eri majandustsoonidest – valimis oli nii Tallinn ja maakonnakeskused kui ka väikeasulad ning eri tasemega ja soost võtmeisikud ja nö reatöötajad. Neil paluti jälgida perioodi lõikes ettevõtte ja erasõitude osakaalu.
Tulemused ei kinnita teooriat
Äärmised väärtused olid 0% ja 30%, keskmiselt jäi erakasutus 3% ja 18% vahele.
Tippjuhtkonnal oli erasõitude osakaal keskmisest suurem, mille põhjuseks on üldine väike kilometraaž - juht on põhilise aja päevast ettevõttes koha peal, erasõitude all nimetati põhiliselt tööle- ja kojusõitu. Müügijuhtidel ja müügiesindajatel on kõige väiksem erasõidu osakaal.
„Keskmine erasõidu osakaal oli 11,9%. Selle hulka on arvestatud osaliselt ka tööle- ja kojusõidud, mida ELi praktika ja ka Eesti tulumaksuseaduse kohaselt erasõiduks ei loeta. Samal tasemel töötavate meeste ja naiste era- ja ametisõitude osakaal praktiliselt ei erinenud,“ võttis Sillat tulemused kokku.
Valdav enamus küsitletutest peab erasõitude arvestust pidevalt ja arveldab firmaga kord kuus kokkulepitud tariifide alusel, mis kohati on ka EMTA kehtestatud miinimumnormidest kõrgemad. Osad ettevõtted maksid täies ulatuses erisoodustusmaksu ja sõidupäevikute täitmist ei toimunud.
„GPSiga sõidumarsruutide jälgimist ei kasutatud üheski küsitletud ettevõttes ja seda ei peetud üldiselt eriti mõistlikuks lahenduseks,“ ütles Sillat, viidates rahandusministeeriumi nägemusele, mille järgi saaks GPS-ist ja selle logist üks peamisi vahendeid, kuidas erasõitude puudumist tõestada või nende üle arvet pidada.
EVEA küsitluse tulemusel selgus, et tervelt kolmandikus küsitletud ettevõtteist ei kasutatud ametiautosid üldse erasõitudeks. Kõigi nende ettevõtete keskmisena, kus ametiautosid kasutati ka erasõitudeks, oli erasõitude osakaal 13,9%, seejuures maksimaalne ametisõidukite erakasutuse osakaal läbisõidu alusel oli vaid 29,2%.
EVEA president Kersti Kracht ütles, et terve hulk vastanud mikroettevõtjaid pidas juba täna kehtivat ametiautode kasutusega kaasnevat administreerimist niivõrd koormavaks, et on selle tõttu loobunud oma ettevõttesse autode soetamisest ja kasutavad ettevõtluses hoopis oma isiklikku sõidukit. Kracht lisas, et osa neist on löönud asjale käega juba sel tasemel, et ei võta välja isegi 64 eurot kuus, mis praeguse seadususandluse alusel isikliku autoga töösõitude tegemiseks ette nähtud on.
„Ja siis tuleb rahandusministeerium rääkima 50 protsendist! See on absurd! Üks väike- ja keskmine ettevõtja magab päevas 6-8 tundi ja teeb tavaliselt 10 tundi tööd. Kas seadusandja tõesti arvab, et ülejäänud aja ööpäevast kihutab ta firmaautoga mööda ilma ringi või?!“, pahandas Kracht neljapäeval toimunud rahanduskomisjoni töögrupi kohtumisel, kus lisaks ettevõtlusorganisatsioonidele olid kohal ka rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajad.
„“Euroopa juhtivate uurimisinstituutide“ avastatud era- ja firmasõitude osakaalust 50:50 jäi tegelik tõde äärmiselt kaugele. Oleme otsinud, kuid ei ole seni leidnud, millised inistitutsioonid selle uuringu läbi viisid ja milline on nende erapooletus ning usaldatavus,“ viitas Sillat rahandusministeeriumi koostatud eelnõule ja seletuskirjale, kus eeldatakse, et poole ajast kasutatakse firmaautosid oma tarbeks. Ühtegi uuringut või küsitlust, kuidas see protsent saadi, seletuskirjas pole.
„Kui rahandusministeeriuni kirveloogika on selline, et erasõitude osakaal jääb 0 ja 100 protsendi vahele, siis tuleb tõesti 50 välja. Võimalik, et see ongi salapärase uuringu sisu,“ märkis Sillat.
Sillat lisas, et vastupidiselt riigiametnike arvamusele enamus ettevõtteid arvestab erasõite ning arveldab ja maksustab neid kehtiva korra võimaluste piires.
