Elamisluba välisinvestoritele on saamas seaduseks
Mitmed Euroopa Liidu riigid on kehtestanud eraldi elamisloa nendele kolmanda riigi kodanikele, kes on investeerinud teatud määral rahalisi või mitterahalisi vahendeid sellesse riiki. Elamisloa pakkumine välisinvesteeringute meelitamiseks on muutunud eriti aktuaalseks just pärast majanduskriisi. Nüüd on Kaubandus-Tööstuskoja analoogne ettepanek jõudmas välismaalaste seadusesse, kirjutab koja Teatajas poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.
Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Iirimaal, Lätis, Portugalis ja Ungaris saavad välisinvestorid taotleda elamisloa, kui nad teevad investeeringud kas ettevõttesse, kinnisvarasse või riigi võlakirjadesse.
Elamisluba suurinvestorile
Kaubanduskoda on teinud siseministeeriumile ettepaneku, et ka Eestis oleks suurinvestoril võimalik taotleda elamisluba lihtsustatud korras. See ettepanek on peagi jõudmas seadusesse. Nimelt luuakse eelnõuga välismaalaste seadusesse uus elamisloa liik – tähtajaline elamisluba ettevõtluseks investorile. Meetme eesmärk on soodustada investorite elama asumist Eestisse ja nende poolt selliste investeeringute tegemist äritegevusse Eestis, mis on avalikes huvides ja aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule.
Investoriks välismaalaste seaduse tähenduses loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse või investeeringu Finantsinspektsioonis registreeritud Eesti äriregistrisse kantud investeerimisfondi. Lisaks on eelnõus täpsustatud, et miljoni euro suurune investeering peab olema püsiv elamisloa kehtivusaja jooksul. See tähendab, et investeering ei või väheneda alla miljoni euro ning seda raha ei või äriühingust või investeerimisfondist välja võtta.
Paljudes riikides, mis konkureerivad Eestiga investorite pärast, on investeeringu nõue oluliselt alla ühe miljoni euro. Näiteks Saksamaal ja Ungaris on miinimummääraks 250 000 eurot, Kreekas 300 000 eurot, Bulgaarias ja Portugalis 500 000 eurot. Kaubanduskoda on teinud siseministeeriumile ettepaneku, et Eestis võiks suurinvestoriks lugeda ka välismaalast, kes on investeerinud Eestisse vähemalt pool miljonit eurot.
Leiame, et kui välismaalane investeerib Eestisse vähemalt pool miljonit eurot, siis selline investeering aitab ka oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule ja töökohtade loomisele. Väiksema investeerimisnõude eelis seisneb selles, et see võimaldab tuua Eestisse rohkem välisinvestoreid ja seega eelduslikult ka rohkem investeeringuid. Samas ei suurenda poole miljoni euro suurune investeerimisnõue elamisloa väärkasutamise riski, sest mitmed välismaalaste seadusesse lisatavad normid (nt välismaalane peab tõendama investeeringu rahaliste allikate või oma partnerite usaldusväärsust) tagama, et elamisluba suurinvestorile omab ainult usaldusväärne välismaalane.
Elamisluba renditöötajale
Praegu puudub seaduses eriregulatsioon selleks, et tööandjatel oleks võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted. Lisaks esineb parktikas olukordi, kus ettevõttel on vaja värvata tippspetsialist, kuid samal ajal ei vasta ettevõte veel tippspetsialisti tööle võtmiseks seadusega sätestatud nõuetele või soovivad nad välismaalaste värbamisprotsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks kasutada personalirendiettevõtte pakutavaid teenuseid.
Eelnõuga luuakse välismaalastele võimalus töötada Eestis renditöötajana. Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või anda välismaalasele elamisloa töötamiseks renditöötajana juhul, kui tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist, mis tagaks renditööga seotud nõuete ja kohustuste katmise.
Töötasu maksmise kohustus
Eelnõuga tehakse välismaalaste seadusesse veel hulgaliselt muudatusi, mis lahendavad praktikas esile kerkinud probleeme või teevad elamisloa taotlemise lihtsamaks. Näiteks lisatakse seadusesse säte, mis täpsustab, millistel juhtudel ei pea tööandja järgima seaduses sätestatut välismaalasele makstava tasu (vähemalt 1,24-kordne Eesti keskmine palk) nõuet. Tööandja ei ole kohustatud järgima töötasu nõuet, kui välismaalane viibib põhipuhkusel või töölepingu seaduses ettenähtud lisapuhkusel, välismaalane on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses, osaleb streigis või viibib välisriigi relvajõududes ajateenistuses või osaleb õppekogunemisel.
Eelnõuga täpsustatakse ka Töötukassa loa nõude regulatsiooni. Elamisloa võib anda välismaalasele töötamiseks tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on Töötukassa andnud loa. Selles sättes võib jääda ebaselgeks, kas Töötukassa luba antakse töökoha täitmiseks konkreetse isikuga ning kas Töötukassa ülesandeks on loamenetluses hinnata Eestisse tööle saabuva välismaalase isikut (nt välismaalase haridust, kutseoskusi, kvalifikatsiooni). Õigusselguse huvides täpsustatakse, et Töötukassa luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalastega.
Välismaalaste seadusest kaotatakse ka erisused, millega nõutakse teise tööandja juurde tööle asumisel Töötukassa luba või seaduses sätestatud määras töötasu maksmist. Eelnõu kohaselt võib välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, töötada sama ajal mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
Välismaalaste seaduse muudatused plaanitakse jõustada 2015. aasta algusest. Kavandatavad muudatused ei puuduta Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Liechtensteini, Islandi ja Šveitsi kodanike Eestisse saabumist ja siin viibimist, seda reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.
