VIDEO: Energiamogul kinkis osa firmast võitluskaaslastele
Energiatootja Utilitase suuromanik Kristjan Rahu kinkis 12,5 protsenti hinnalisest firmast oma võitluskaaslastele. Ühtlasi sai Rahu kokkuleppele Arti Arakase ja Frank Õimuga omandamaks AuraGeni projekt, mis tähendab, et 1,5 aasta pärast kerkib Tallinnasse uus, 65 miljonit eurot maksev koostootmisjaam.
Rahu sõnul ei oska ta öelda, kui palju kingitus maksis. "Ma andsin need aktsiad neile tasuta," teatas Rahu. Lisaks Rahule kuuluvad nüüd Utilitase omanike ringi Priidu Nõmm, Priit Koit, Eesti Kergejõustikuliidu president ja energiaärimees Erich Teigamägi - temast sai ka Utilitase nõukogu liige -, Tallinna Kütte ning Erakütte juhatuse liige ja tehnikadirektor Janek Trumsi ning Tallinna Kütte ning Erakütte juhatuse liige ja haldusdirektor Aulis Meitus.
Ühtlasi rääkis Rahu, et Utilitase ettevõtted investeerivad järgneva kolme aasta jooksul üle 100 miljoni euro.
Utilitas on jõudnud kokkuleppele AuraGeni projekti omandamises Altius Energialt - selle suuromanikud on Arti Arakas ja Frank Õim - ning koostootmisjaama rajamise lõpuleviimises.
"2016. aastal Väos valmiva jaama maksumus on ligi 65 miljonit eurot, mida finantseeritakse omavahenditest ja Swedbanki ning SEB laenusündikaadi abil. Meie panus on umbes kolmandik, ülejäänu tuleb pankadelt," lisab Rahu.
Igal aastal hakkab riik maksma uuele jaamale ligikaudu kaheksa miljonit eurot taastuvenergia toetust. "Selleta ei oleks seda jaama võimalik pidada. Aga võin kõigile lohutuseks öelda, et toetuseta ei ole võimalik pidada ka ühtki teist energiatootmisjaama mitte kusagil maailmas," lisas Rahu.
Eesti puiduhaket ja turvast kasutama hakkava jaama soojuslik võimsus on 76,5 MW ja elektriline võimsus 20 MW. Aastane müügimaht on ligi 350 GW ehk 19 protsenti Tallinna kaugküttevõrgu vajadustest ning 1,3 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest, mis aitab saavutada koostootmise osakaalu eesmärki.
Rahu sõnul aitab kohalike kütuste osakaalu suurendamine hoida hinna stabiilsemana ning vähendab survet hinnatõusule. „Näiteks eelmisel aastal valminud biomassikatlamaja abil langes Jõgeval soojuse piirhind 26 protsenti. Tallinnas oli 2013. aastal gaasi osakaal 65 protsenti, kuid meil on eesmärk viia see 2017. aastaks alla 20 protsendi, mis tähendab, et maagaas jääb peamiselt tipukoormuste katmiseks ja reservkütuseks.
Utilitase kontserni kuuluvad Tallinna Küte ja Eraküte investeerivad 2014-2016 soojustrasside rekonstrueerimisse ligikaudu 46 miljonit eurot. Samal ajal suurendavad kontserni ettevõtted kohaliku taastuvkütuse osakaalu soojatootmises ning laiendavad soojuse ja elektri koostootmist.
Trasside uuendamine on lähema kolme aasta suurprojekt, näiteks rekonstrueerib Tallinna Küte järgmise aasta lõpuks suurima, 1,2-meetrise läbimõõduga magistraaltorustiku. Investeeringutega suureneb tarnekindlus ja vähenevad märgatavalt soojuskaod.
"Näiteks üheksakilomeetrisel Iru-Laagna trassil vähenevad kaod ligi viis korda ehk ligi 30 000 MWh aastas. Eelnevalt analüüsisime koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega põhjalikult küttevõrgu hetkeseisu ning selgitasime välja probleemsed kohad," rääkis Tallinna Kütte ja Erakütte juhatuse esimees Priidu Nõmm.
Ühtlasi asendab Tallinna Küte soojusarvestid 2016. aastaks kaugloetavatega, mis muudab teenuse tarbijale mugavamaks.
"Utilitase strateegia näeb ette soojuse ja elektri koostootmise mahtude suurendamist. Koostootmine on efektiivne, kuna sama koguse soojuse ja elektri tootmiseks eraldi jaamades kulub 40 protsenti rohkem kütust. Lisaks on koostootmine kooskõlas Eesti riiklike eesmärkidega, sest 2020. aastal peab 20 protsenti Eestis tarbitavast elektrist olema toodetud koostootmisrežiimis, samas kui 2012. aastal oli see näitaja vaid 16,7 protsenti," selgitas OÜ Utilitas juhatuse esimees Priit Koit.
Tallinna soojusenergiast toodavad praegu 35 protsenti Tallinna Kütte katlamajad ning 25 protsenti Utilitase gruppi kuuluv Tallinna Elektrijaam; Iru Elektrijaama osakaal ulatub 23 ning Iru jäätmeploki oma 17 protsendini.
