Eksperdid analüüsisid Euroopa Parlamendi „roheliste“ tellimusel kahte stsenaariumi. Esimene: suletakse ainult Ukraina kaudu toimuv gaasitransiit. Teine: Venemaa keerab kinni kõik läänesuunalised gaasikraanid.

Esimene variant on tõenäolisem, kuna Moskva ja Kiiev ei suuda siiani kokku leppida gaasi hinnas ja Gazprom ähvardab juba juuni algusest Ukraina gaasita jätta. Teine variant on puhtalt hüpoteetiline.
Kui keeratakse kinni vaid läbi Ukraina kulgeb gaasitransiit, on mõjud Euroopa riikidele erinevad, kuid mitte katastroofilised. Kõige valusama löögi saaksid Horvaatia, Ungari ja Rumeenia, kellel puudub praegu võimalus saada veeldatud maagaasi.

LNG oleks alternatiiv Vene gaasile ka siis, kui lõpetataks selle tarned kogu Euroopale. Kuid see stsenaarium kergitaks oluliselt LNG hinda, hinnatõus oleks riigiti erinev. Ukrainas oleks hinnatõus 200 protsenti (seda mõlema stsenaariumi korral), Soomes üle 100 protsenti, Balti riikides peaaegu 100 protsenti, Saksamaal vaid 20 protsenti.

Ukraina olukorda energeetikasektoris nimetasid eksperdid „traagiliseks“ – Ukrainal pole arvestatavaid energiaressursse, samal ajal on riigi majandus üks energiakulukamaid Euroopas, ukrainlaste energiakasutuse efektiivsus aga kümme korda madalam kui näiteks sakslastel.