Strateegias rõhutatakse, et vaja on koordineerida liikmesriikide otsuseid energiapoliitika alal ning kõneleda välispartneritega peetavatel läbirääkimistel ühel häälel. Strateegia tugineb pärast 2009. aasta gaasikriisi tehtud edusammudele. Komisjoni ettepanekuid, sh meetmeid tarnepidevuse tagamiseks järgmisel talvel, arutavad ELi riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Ülemkogu 26.—27. juunil toimuval kohtumisel.

„EL on pärast 2009. aasta gaasikriisi teinud suuri jõupingutusi energiajulgeoleku suurendamiseks. Siiski oleme endiselt haavatavad. Ukrainaga seotud pinged tõid selle tõsiasja taas teravalt esile,“ tõdes Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. „Kuna ELi energiavarustus sõltub enam kui 50% ulatuses imporditavast energiast, esitas komisjon täna põhjaliku strateegia, mida arutavad juunis ELi riigijuhid. Loodan nende tugevale toetusele, sest energiajulgeoleku suurendamine on meie kõigi huvides. Euroopa peab selles küsimuses rääkima ja tegutsema üksmeelselt."

Tarnepidevuse tagamiseks järgmisel talvel soovitab komisjon teha põhjalikud riskihindamised (vastupidavuskatsed), mida saab ellu viia piirkondlikul või ELi tasandil gaasitarnete katkemise matkimise teel. Katsete eesmärk on kontrollida, kuidas suudab energiasüsteem toime tulla ohtudega varustuskindlusele. Tulemuste põhjal töötatakse välja hädaolukordade lahendamise kavad ja luuakse tagavaramehhanismid.
Sellised mehhanismid võiksid hõlmata gaasivarude suurendamist ja gaasinõudluse vähendamist muule kütusele ülemineku teel (eelkõige kütmise puhul).

Samuti tuleb kaaluda hädaolukorras rakendatava taristu väljaarendamist, mis võiks tähendada vastassuunalise gaasivoo võimaluste loomist ning olemasolevate julgeolekuvarude osalist ühendamist.

„Me tahame oluliste tarnijatega säilitada tugevaid ja stabiilseid partnerlussuhteid, kuid peame tegema kõik võimaliku poliitilise ja majandusliku šantaaži ärahoidmiseks. Peame üheskoos kinnitama, et oleme solidaarsed ka kõige haavatavamate liikmesriikidega. Samuti tuleb meil eelkõige gaasi puhul kiirendada väliste energiatarnijate mitmekesistamise protsessi. Abi on ainult konkreetsest tegevusest,” sõnas Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger.

Ülemaailmne energianõudlus on kasvuteel ja suureneb eeldatavasti 2030. aastaks 27% võrra. ELi liikmesriikide toodetava energia maht vähenes aga ajavahemikul 1995–2012 peaaegu viiendiku võrra. Täna katab EL enam kui poole oma energiavajadusest imporditava energiaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid