Arvo Sarapuu: Jäätmemajanduses on tekkimas oligarhia
Sellise jahmatavalt pretsedenditu ja omavalitsusi solvava avalduse tegid Eesti Päevalehes prügihiidude ASi RagnSells ja ASi Eesti Keskkonnateenused juhid. Arvestades, et mõlemad ettevõtted kuuluvad väliskapitalile, on avaldus skandaalne ja Eesti omavalitsuste mainet ja tervet riiki halvustav.
Kahjuks kordavad rida koalitsioonipoliitikuid justkui hüpnotiseeritud prügihiidudega kooris, et omavalitsused on rahaahned ja oma kodanike suhtes pahatahtlikud. Seevastu äriettevõte nagu ei küsikski lisaks teenuse omahinnale tööjõu- ja administreerimiskulu, turunduseelarve jms kulude katmist ja lisaks kasumit?
Loomulikult ei ole prügifirmadel omavalitsuste sarjamisel tõestuseks esitada fakte. Näiteks Tallinnas on jäätmekogumisel veohind keskmiselt väga sarnane nii linna poolt korraldatud kui vabaturu piirkondades.
Ent nimetatud leer kordab ikkagi ühest suust mantrat, et jäätmeseadust tuleb muuta, jättes omavalitsused ilma õigusest korraldada ise jäätmehooldust ning anda see valdkond erafirmade meelevalda.
Jätkub omavalitsuste ahistamine
Mõnede poliitikute isu Tallinna linnale ära teha on nii suur, et selle nimel ahistatakse ära kõik omavalitsused. Ent nagu ütles tabavalt advokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, et kui kellegile ei meeldi Tallinna TV, siis ei pea ära keelama kõikide telekanalite transleerimist.
Kogu selle triangliga tekitatakse muljet, et prügifirmad pakuvad jäätmete kogumisel inimestele omakasupüüdmatut teenust, teisisõnu heategevust. Tegelikkuses käib armutu võitlus turu pärast ja riigikogus on leitud tagauks, mis aitab kahele turgu niigi valdavale ettevõttele tsementeerida monopoolne seisund. Ja siis ei suuda teenuse hinnatõusu enam keegi pidurdada.
Et riigikogu liikme Rainer Vakra taha on koondumas terve koalitsioon, siis võib seda vabalt nimetada ka oligarhia tekkimiseks Eestis. Üksikutele ettevõtjatele seadusest tulenevate eeliste loomine on kujunemas meie riigis tendentsiks. Ka alkoholitootjad on alustanud jõulist lobi kartellilepete dekriminaliseerimiseks ja neilgi paistab valitsuskoalitsioonis olevat edu.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kohustab linnu ja valdu korraldama veevarustuse ja kanalisatsiooni, kütte, ühistranspordi, jäätmehoolduse jms. teenuste osutamist. Millegipärast on nüüd mingi seltskond avastanud, et omavalitsusel ei sobi enam jäätmetega tegeleda. Kas järgmisena võetakse ette ühistranspordi ja veevarustuse omavalitsuste vastutusalast ära rebimine kui kellegi ärihuvi seda nõuab?
Euroopa omavalitsuse harta, millega on liitunud ka Eesti, aluspõhimõte on, et omavalitsused on kohaliku elu korraldamist puudutavates küsimustes autonoomsed. Ka Eesti riigikohus on omavalitsuste õigusi kinnitanud, näib, et ainult deklaratiivselt.
Kahekesi turul
RagnSells ja Eesti Keskkonnateenused kuulutavad, et võitlevad vaba konkurentsi eest. Tegelikkuses on need kaks ettevõtet juba aastaid tegutsenud järjepidevalt jäätmehoolduse valdkonnas konkurentsi väljasuretamise ja turu omavahel jagamise nimel.
Oleme Tallinnas täheldanud, et RagnSells ja Eesti Keskkonnateenused on vabaturu tingimustes toimivad piirkonnad omavahel üsna võrdselt ära jaganud. Müstilisel kombel ei tee kumbki firma pakkumisi konkurendi valduses oleva piirkonna teenindamiseks, mis viitab kartellileppele. Konkurentsiamet võiks seda situatsiooni eraldi analüüsida.
Lisaks on nad üle Eesti väiksemaid konkureerivaid ettevõtteid ridamisi üles ostes saavutanud olukorra, kus näiteks sektori kolmas arvestatav tegija, ettevõte Ekovir, suudab hoida üksnes 5 % turust. Samuti on nad teinud olulisi investeeringuid, et suuta katta kogu jäätmete kogumise ja käitlemise tsükkel.
Selle tulemusena on viimastel aastatel nii RagnSellsi kui Eesti Keskkonnateenuste käive jõudsalt kasvanud, kuid näiteks 2012. aastal oli esimese kahjum kolmveerand miljonit eurot ja teisel pea pool miljonit. Et turu hõivamisel on oma hind, võib eeldada, et ka mullune kahjum on kopsakas.
Seega on jäätmeseaduse muutmise taustaks räägitav jutt, et hinnad vabaturu tingimustes langevad, mõeldud lihtsameelsetele kõrvadele. Valitsuskoalitsioon tahab, et nende kahe monopoli veepeal hoidmine tuleb meil kõigil kinni maksta.
