Veel tulevikutrende Indrek Neiveltilt: ebavõrdsus kasvab ja sotsiaalprobleemid jätkuvad
Pankur ja majandusvisionäär Indrek Neivelt, kelle mõte 1000-eurosest miinimumpalgast sai sel nädalal hulgaliselt vastukaja, räägib Swedbanki privaatpanganduse ajakirjas ka peamistest maailma trendidest, mis muudavad kümnendi jooksul meie elu.
Võttes aluseks viimase 10-15 aasta trendid, ei tahaks järgmisele kümnele aastale mõeldagi. Eesti rahvaarv on kahanenud umbes 1,2 miljoni peale, keskmine eluiga ja vanus kasvavad.
Tallinn kasvab, teised linnad ja maakohad kahanevad. Me sulgeme koolimaju, ehitusloa väljastamise tingimuseks saab kohustuslik varemete lammutamine, sest tühjaks jäänud hooneid on päris palju. Aga õnneks on trendidel omadus muutuda ja ka meie ise saame paljugi muuta. Alustuseks peaksime sellest kõigest aga kõva häälega rääkima.
Valik peamistest maailma trendidest, mis muudavad kümnendi jooksul elu:
• Tehnoloogia, eriti robotite areng. Meil on täna robottolmuimejad ja muruniitjad, aga üsna pea jõuame selleni, kus ka kelnerid on robotid ja teedel on isesõitvad autod. Robotid võtavad paljudelt ära töö ja sissetuleku.
• Ebavõrduse kasv. Kapitali koondumine väikese hulga inimeste kätte on juba nii kaugele jõudnud, et viimati oli selline olukord enne Esimest maailmasõda. Riikidel on laenud, firmadel ja eraisikutel on varad. Aga riiki kui sellist ei ole ju olemas, meie peame kuidagi selle võla tagasi maksma.
• Geopoliitiliselt ei domineeri enam üks riik. See on pikem jutt, aga olukord, kus dollar on enamiku riikide reservvaluuta, ja üks riik emiteerib raha, millal tahab, ei meeldi ei hiinlastele ega venelastele.
• Puhta looduse hindamine. Siin on Eesti unikaalses olukorras. Siberis on ka ilus puhas loodus, aga samas pole üldse teid. Meil on olemas nii puhas loodus kui teed - igaüks, kes on Hiinas käinud, mõistab, mida see tähendab. Inimesed, kes on vähegi jõukad, tahavad puhast õhku ja toitu.
• Euro ei tasanda sotsiaalprobleeme. Piltlikult öeldes: kui vanasti läks Hispaanial kehvasti, siis tuli valuutat devalveerida. Hispaania toodang muutus odavamaks ning Saksa autotootja võis panna oma tehase Hispaanias püsti. Nüüd eurotsoonis Hispaania valuutat devalveerida ei saa, palku ei saa samuti alandada. Ja kuna kulubaasi vähendada ei saa, siis on tulemuseks see, et Saksa autotehas ei liigu Saksamaalt kusagile ja hispaanlased lähevad tööle Saksamaale. Väga hea, tööjõu vaba liikumine, öeldakse. Kuid sotsiaalprobleemid jäävad ju Hispaaniasse!
Keskused tõmbavad Euroopa ääremaad tühjaks. Kui meie inimesed väljaspool Eestit töötavad, siis kes maksab Pärnus pensione?
Indrek Neivelt tegi ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2018, kui Eesti vabariik saab 100-aastaseks, oleks miinimumpalk Eestis 1000 eurot. „Ma arvan, et väärtusahelas edasiliikumiseks ei ole paremat moodust kui surve ettevõtjaile," tõdes Neivelt Swedbanki privaatpanganduse ajakirjas Fookus.
