Korterihinnad Tallinnas kasvasid eelneva kvartaliga võrreldes veidi üle 6%, samas kui Riias ja Vilniuses hinnad sisuliselt ei muutunud. Aastases võrdluses kiirenes korterite hindade kasv Tallinnas ligi 21%ni, Riias kallinesid korterid 5,5% ja Vilniuses 5,6%.

"Kiire hinnatõusu taga Tallinnas olid peamiselt kasvanud palgad ning madalad intressimäärad.
Intressimäärad langesid Eestis 1 ja Lätis 4 baaspunkti võrra ning kasvasid Leedus 9 baaspunkti võrra. Järgnevatel kvartalitel ootame Tallinnas uute korterite müügipakkumiste kasvu ning korterite hinnatõusu aeglustumist," ütles Swedbanki ökonomist Teele Reivik.

Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus taskukohasuse indeks kasvas 163,8ni, saavutades oma senise kõrgeima taseme. Tallinnas langes indeks 143,3ni ning Vilniuses 128,2ni. Need väärtused viitavad sellele, et Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 63,8%, Tallinnas 43,3% ja Vilniuses 28,2%  kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks. Taskukohasuse erinevus Tallinna ja Vilniuse vahel tulenes palkade erinevustest - keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek oli Tallinnas ligi 48% suurem kui Vilniuses. Riias oli eluase taskukohasem kui Tallinnas madalamate korterihindade tõttu.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid