Väikesest lekkest võib kasvada ootamatult suur nõue ühistu vastu

Korteri ja seal oleva vara kindlustamine on küll iga korteriomaniku enda asi, kuid tasub mõelda ka sellele, et korterist võib alguse saada kahjujuhtum (nt. tule- või veekahju), mis võib tekitada kahju ka kortermaja ühisruumidele ja/või naaberkorteritele. Siis on korteriomanik vastustav ka tekkinud kahju korvamise eest. Aga kui korter on kindlustatud, siis milleks veel korterelamuid ehk ühistuid kindlustada?

Rain Epler RSA Kindlustusest toob välja seitse põhjust, miks seda tasub kaaluda.

• Kortermajas ei kuulu majaseinad, välisuksed, trepikojad, katus, torud-kaablid ühegi korteri koosseisu, aga need võivad saada samamoodi kahjustada. Näiteks lõhub torm maja katuse, tulekahju korteris tahmab maja välisseina, äike põhjustab hoonele kahju või siis proovivad hoone kallal jõudu vandaalid.
  
• Kui näiteks soditud seina puhastamine on tüütu, kuid siiski väiksema kuluga tegevus, siis vee- või tuleõnnetuse kahjude katmine võib olla väga kulukas, seda eriti olukorras, kus ühistul on laenukohustusi.
  
• Suuremate kahjujuhtumite korral võib jääda ka ühele korterile seatud vastutuskindlustuse summast väheseks, et katta kõik ühistule tekkinud kulutused.
  
• Kui näiteks korteri köögist läbi minev ühistu veetoru puruneb, on nii korteriomanikul kui ka kõigil teistel korteritel, mis kannatada said, õigus nõuda kahjude hüvitamist korteriühistult. Nii võib ühest väikesest lekkest kasvada ootamatult suur nõue ühistu vastu.
  
• Kui kortermaja katuselt õnnetult kukkunud jääpurikas tabab inimest või autot, lasub kahju hüvitamise kohustus korteriühistul.
  
• Kui ühistu renoveerib või remondib maja, siis kahjujuhtumi korral saab kannataja kahjud välja nõuda ühistult kui tellijalt.
  
• Ka lõhutud mänguväljak või soditud majaseinad võivad minna kindlustuskaitse alla, kui see on lepingus nii määratud.