Rail Balticu aktsionäride leppes jõuti üksmeelele
Täna Tallinnas toimunud töögrupi kohtumisel leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku raudteeühenduse Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride leppes, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Aktsionäride lepe peab saama heakskiidu ka liikmesriikide valitsustelt. Aktsionäride leppe allakirjutamiseni jõutakse eeldatavalt augustis, kui Lätis ja Eestis on loodud valdusettevõtted, kellest saavad ühisettevõtte aktsionärid.
Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul kulgesid läbirääkimised pikalt ja põhjalikult ning lõpptulemus rahuldab kõiki osapooli. „Eelkõige on mul hea meel selle üle, et takistused ettevõtte loomiseks on kõrvaldatud ja saame edasi minna ettevõtte reaalse käivitamisega, muuhulgas selleks, et esitada järgmise aasta jaanuari lõpuks rahastustaotlus Euroopa Komisjonile,“ ütles ta.
Lepiti kokku, et raudtee ehitatakse samadele tehnilistele standarditele vastavalt Tallinnast Pärnu, Riia, Panavežyse ja Kaunase kaudu Poolani. Kuna see ühendus on ka Euroopa Liidu abikõlbulik, siis esmajärjekorras liigutakse töödega edasi ning esitatakse rahastustaotlus sel liinil asutavate lõikude peale. Samuti jõuti üksmeelele selles, et Vilniuse-Kaunase haruliin on projekti osa, mida hakatakse ellu viima, kui see muutub euroliidu abikõlbulikuks.
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.
