Kallase, Krafti ja Mati 32,3 miljoni dollari saladus selgub 2084. aastal
Seetõttu ei saadud ka teada, kelle taskutesse VEB Fondist lahti külmutatud 32,3 miljonit dollarit viimaks maandus. Kuna riigikogu erikomisjon töötas tihedas koostöös riigikontrolliga, kattusid nende järeldused eelmisel nädalal avaldatud riigikontrolli 480leheküljelise auditiga.
Vene ärimehele Aleksandr Matile kuulunud TSL Internationali nõue oli VEB Fondis null. Eesti Panga 1995. aasta 5. aprilli kirja järgi – selle oli allkirjastanud mäletatavasti Vahur Kraft - oli TSL Internationali nõude suurus aga 32,3 miljonit USD. Millest tekkis selline metamorfoos?
Valeandmed sattusid kirja meelega. Sellele viitab asjaolu, et TSL International omandas ja realiseeris kirjas toodud mahus nõuded, sealhulgas Eesti Panga ja valitsuse nõuded 1997. ja 1998. aastal.
Kuigi Eesti Pangal õnnestus kirjaga seotud tehingud taastada, ei olnud võimalik tuvastada, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, samuti kõiki tehingute toimumise põhjuseid ja selgitusi.
Kallas ei tea?
Valeandmetega kirja koostamise ajal Eesti Panga president ning ametikoha järgi fondi nõukogu liige olnud tänane Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas väitis, et tema oli seoses poliitikasse suundumisega alates 1995. aasta jaanuarist Eesti Panga president vaid formaalselt ning fondiga ei tegelenud, seetõttu ei tea ta midagi valeandmetega kirjast. Aleksandr Matiga ei ole ta kunagi kokku puutunud.
Kallas esitas 1995. aasta 7. märtsil avalduse tema Eesti Panga presidendi ametist vabastamiseks. President vabastas Kallase 19. aprillil, arvates 1995. aasta 21. märtsist. Volitused Eesti Panga presidendi ülesannete täitmiseks olid 1995. aasta 21. märtsil antud üle asepresident Kraftile.
VEB Fondi toonane juht Enn Teimann seletas, et Kallas oli 1995. aasta algul Riigikogu valimiste tõttu Eesti Panga juhtimisest kõrval, Eesti Panka juhtisid tema ja Kraft. Seoses valeandmetega kirjaga ütles Teimann: „Kallas ei teadnud sel ajal enam asjadest midagi.“
Uurimiskomisjon soovis kuulata teiste hulgas TSL endise juhatuse esimehe Aleksandr Mati seletusi. Kuna uurimiskomisjonile teadaolevalt Matil alaline elukoht Eestis puudub, pöördus riigikogu uurimiskomisjon Mati kontaktandmete saamiseks mitmete isikute ning politsei- ja piirivalveameti ning välisministeeriumi poole. Matt uurimiskomisjoni teadetele ei vastanud, vaid teatas ajakirjanduse vahendusel, et ta ei ilmu uurimiskomisjoni istungile, sest võib kaotada istungil enesevalitsuse.
Kuigi Matt oli ajakirjanduse vahendusel teada andnud, et ta ei ilmu istungile, võttis ta tänavu jaanuaris uurimiskomisjoniga ühendust ja kinnitas, et tuleb uurimiskomisjoni 26. veebruari istungile. Matt nimetatud istungile siiski ei ilmunud, vabandades mitteilmumist ettenägematute asjaoludega.
Ta lubas tulla uurimiskomisjoni 19. märtsi istungile. Ka sellele istungile Matt ei ilmunud. Uurimiskomisjonil ei ole õnnestunud pärast seda enam Matiga ühendust saada: ta ei ole vastu võtnud uurimiskomisjoni kontaktisiku telefonikõnesid ega vastanud sõnumitele ja kirjadele. TSL Internationali nõue 32,3 miljoni USD ulatuses saadi peamiselt kokku Eesti Panga ja valitsuse nõuete omandamise arvel.
Saladus saab avalikuks 2084
TSL nõude täitmine ja fondist väljaviimine sai teoks tänu Venemaa rahandusministeeriumi meetmetele vabastada oma residentide raha, samuti Põhja-Eesti Panga ja Eesti Panga kaasabile, kes vastavate maksekorralduste ja kinnitustega tegid TSL Internationalile raha kättesaamise võimalikuks.
„Komisjonil ei ole teada, kes TSL Internationali raha Peterburis välja võttis ja me ei hakka kindlasti sellel teemal spekuleerima,“ lausus VEB Fondi uurimiskomisjoni juht Rainer Vakra eilse uurimise lõppraporti tutvustusel küsimustele vastates.
Komisjoni liige Aivar Riisalu lausus, et tema emotsionaalse hinnangu kohaselt ei ole fondist raha kätte saanud Aleksander Matile midagi ette heita. „Tal oli võimalus ja ta suutis seda kasutada,“ lausus ta.
Riisalu sõnutsi saavad mõned küsimused vastuse 70 aasta pärast, sest just niikauaks on materjalid salastatud. „Tuleb sporti teha ja siis paljudel on võimlaus 90-aastaselt nende materjalidega tutvuda,“ lausus Riisalu.
