Naftarahasse uppuvas Norras on maailma üks kõrgemaid sisemajanduse kogutoodanguid elaniku kohta. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel oli see eelmisel aastal 100 000 dollarit.

Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et kerjamise keelamisega tahetakse kuritegevust vähendada. Ja otsus oleks vana reegli taaskehtestamine, sest kerjamise keeld tühistati 2005. aastal. Küsitluste kohaselt toetab kerjamise kriminaliseerimist kaks kolmandikku norrakatest.

„Viimastel aastatel on paljudes linnades kerjuste arv kasvanud ning meid teeb murelikuks nende sissevool teistest riikidest ning organiseeritud kuritegevuse kasv,“ lausus justiitsministeeriumi kantsler ja populistliku Progressipartei liige Himanshu Gulati.

Valitsuse tellitud uuringust selgub, et viie miljoni elanikuga Norras on 500- 1000 välismaalt pärit kerjust ning nende arv sõltub aastaajast.

Norra advokaatide ühenduse juht Frode Sulland tõdeb, et keeld võib minna vastuollu Euroopa inimõiguste reeglitega. Tema sõnutsi on Euroopa teistes linnades kerjuste probleem oluliselt suurem kui näiteks Oslos ning kõigil peaks olema võimalik teiste abi küsida. „Selline tegevus iseenesest ei tee kellelegi haiget,“ lisas ta.

Rumeeniast pärit kerjus Nelu lausus Financial Timesile, et keelu kehtestamine ei oleks õige. „Rumeenias on probleeme,“ lausus ta konarlikus norra keeles “Mul on ainult natuke raha tarvis ja inimestel on siin nii palju raha.“